Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti statistika ajalugu

Sisuleht
Eesti statistika ajaloo tähtsündmused 2024 Pühendume ettevõtjate aja säästmisele ja halduskoormuse vähendamisele. Selle tulemusel ei pea Eesti ettevõtjad esimestena Euroopa Liidus enam esitama andmeid kauba saabumise kohta, vähendades sellega paljude ettevõtjate halduskoormust keskmiselt kolmandiku võrra. Korraldame Euroopa statistikasüsteemi konverentsi DGINS . Antud konverentsi korraldamise eest pälvitakse Tallinna linna tunnustuse, kui 2024. aasta üks silmapaistvamaid konverentse. 2023 Keskendume kliendikeskse tulevikuvaate kujundamisele ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamise

Tarbijahinnaindeks jaanuaris

Kuupäev 06.02.2009
Artikkel
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2009. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 4,1% ja võrreldes detsembriga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeks kuuga ei muutunud

Kuupäev 07.07.2011
Artikkel
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 4,9%, teatab Statistikaamet.

Rahvaloendus. 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt

Kuupäev 16.11.2022
Artikkel
Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.

Rahvastikustatistikat Euroopast: sündimus on rekordmadal, kuid rahvaarv siiski kasvab

Kuupäev 02.06.2023
Artikkel
Ukraina sõjapõgenike saabumine, madal sündimus ja keskmisest kõrgem surmade arv võimendas mullu juba mitu viimast aastat kestnud dünaamikat Eesti rahvastikustatistikas – loomulik iive on negatiivne, kuid positiivne rändesaldo siiski tõstab rahvaarvu. Nõnda on see olnud juba 2017. aastast, kuid 2022. aasta oli varasematest erakordsem, kuivõrd sündimus oli rekordmadal, samas kui sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda. Selle teadmise taustal on paslik heita pilk ka naabrite poole, ning kus andmed võimaldavad, ka pisut kaugemale.

Ene-Margit Tiit: rahvaloendusel on tark mõõta vaid kõige olulisemaid rahvastikutunnuseid

Kuupäev 11.06.2020
Artikkel
Põgusa tagasivaatega rahvaloenduste minevikku teeb statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ülevaate sellest, miks ja kuidas oleme aja jooksul jõudnud registripõhise loenduseni. Samuti kirjutab ta, kuidas mõõta kaasaegse loenduse raames teadlastele huvi pakkuvaid lisatunnuseid.

Eestisse tuli Euroopa suurandmete võistluse III koht

Kuupäev 21.03.2017
Artikkel
Eesti meeskond saavutas 13.–15. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat korraldatud suurandmete programmeerimise maratonil (European Big Data Hackathon) Horvaatia ja Prantsusmaa järel kolmanda koha.