Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta III kvartalis ligi 8600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,3% ja eelmise kvartaliga võrreldes 12,7%.
Statistikaamet valis 2016. aasta andmeesitajaks Eesti Energia AS-i, statistikasõbralikuks andmekogupartneriks Siseministeeriumi ja statistikasõbralikuks teaduspartneriks Tõnu Kollo Tartu Ülikoolist.
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2013. aasta IV kvartalis 6400 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2012. aasta sama ajaga nende arv vähenes 3,4% ning eelmise kvartaliga võrreldes oli vabu ametikohti veerandi võrra vähem.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta III kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 16% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 18%.
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta II kvartalis 7600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 6,3% ja võrreldes 2013. aasta II kvartaliga 0,4%.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta II kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 22%.
Majutusettevõtetes peatus 2018. aastal kokku 3,6 miljonit sise- ja välisturisti, mis on 1% enam kui 2017. aastal, teatab Statistikaamet. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.
Mis on riiklik statistika? Riiklik statistika on avalik teave, mis kajastab ühiskonna olukorda ja muutusi. Riiklikku statistikat tehakse riikliku statistika seadus e alusel ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 toodud põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest lähtudes. Riiklik statistika lähtub ühiskonna huvidest või Euroopa Liidu statistikaprogrammist ja seda tehakse statistikaprogrammi osana v õi programmivälise tellimustööna . Riiklik statistika on vajalik arengukavade ja prognooside koostamiseks, poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringuteks ning teadmuspõhiste