Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti madalama haridusega noored tööturul

Kuupäev 29.04.2015
Artikkel
Euroopa Liidus on 20–29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon pole kuigi hea, aga olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem.

Perekonnaseis ja enimlevinud leibkonnatüübid Euroopas

Kuupäev 21.01.2015
Artikkel
Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid. Registreeritud kooselu on mitmes riigis ametliku perekonnaseisuna kasutusel, ent pole laialt levinud. Eestit eristavateks märksõnadeks on vabaabielupaaride ja üksikemade suur osatähtsus.

Tutvu "Andmepärl 2021" töödega

Sisuleht
Konkursi „Andmepärl 2021“ žürii on välja valinud viis parimat andmelugu ja infograafikat. Nüüd on sinu kord anda oma hääl, et selgitada välja võitjad. Tutvu mõlema kategooria töödega siin ja lemmikute valimiseks külasta konkursi hääletuslehte. Hääletus kestab kuni 29. märtsini. Võitjad selguvad 31. märtsil siin. Hääletamine on lõppenud. Parim andmelugu See on lugu, kus andmete tõlgendamine ja kasutus on toonud mõnda valdkonda või nähtusesse märkimisväärset selgust, avanud nähtuse mõtestamisel uusi tahke, suurendanud inimeste informeeritust, tekitanud laialdast ühiskondlikku arutelu või muutnud

Raamatukogud ja raamatud

Valdkond
Raamatukogudel on ühiskonnas tähtis roll: säilitada kultuuripärandit ja teha info kättesaadavaks Eesti igas paigas. Samuti aitavad raamatukogud orienteeruda infoühiskonnas, toetavad elukestvat õpet ning kujundavad inimeste lugemisharjumusi. Eestis on ühtselt toimiv ja pikaajaliste traditsioonidega raamatukoguvõrk, mis tagab elanike vaba juurdepääsu informatsioonile. Tihti on raamatukogudest kujunenud ka kogukonnakeskused, kus toimuvad mitmesugused üritused ja osutatakse muid teenuseid. Raamatukogus käib iga teine Eesti elanik. Raamatukogude ja raamatute statistikast saab teada järgmisi andmeid

Arvestuslik elatusmiinimum

Valdkond
Arvestuslik elatusmiinimum on väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Ühtlasi on see ka absoluutse vaesuse piir. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Toidukulutuste arvutamise alus on arvestuslik minimaalne toidukorv (2400 kcal ööpäevas). Sinna kuuluvad toiduained, mis katavad

Hõissa pulmad!

Kuupäev 21.06.2017
Artikkel
Juulist augustini on abiellumise kõrghooaeg. Selle aja ootuses on Statistikaametil valminud interaktiivne infograafik, kust igal huvilisel on võimalik vaadata, millises vanuses jõuavad Eesti mehed ja naised abieluranda.

Osale parima andmeloo ja infograafika konkursil!

Kuupäev 15.03.2022
Artikkel
Statistikaamet ootab kuni 21. märtsini konkursile „Andmepärl 2022“ silmapaistvaid andmekäsitlusi, et välja selgitada möödunud aasta säravaimad andmelood ja infograafika lahendused Eestis.

Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves püsib muutumatuna

Kuupäev 03.10.2017
Artikkel
Leibkonnaliige kulutas 2016. aastal kuus keskmiselt 408 eurot, mida on 13 eurot rohkem kui 2015. aastal, teatab Statistikaamet. Sundkulutused ehk toidule ja eluasemele tehtavad vältimatud kulutused moodustasid leibkonna eelarvest 40% ja jäid varasema aastaga võrreldes samale tasemele.