Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 597 tonni ehk üle 80 tonni enam kui 2023. aastal. Lisaks müüdi neljandiku võrra rohkem putukatõrjevahendeid, kuid seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused vähenesid võrreldes 2023. aastaga kümnendiku võrra,“ selgitas Peterson. Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 76%, seenhaiguste tõrjevahendid 13%, kasvuregulaatorid 9% ja putukatõrjevahendid 1,6%. Viimastel aastatel on kasvanud umbrohu-

„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Välisturistid külastavad muuseume järjest enam Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral

Teavituskampaania eesmärk oli tõsta teadlikkust terviseuuringu toimumisest ja selle olulisusest ning julgustada inimesi selles osalema. Sihiks seati võimalikult suur vastajate arv ja lai ühiskondlik kõlapind. Terviseuuringu toimumine sai mitmekülgset kajastust üleriigilises meedias: nii raadios, teles kui ka veebis. Kampaania läbivaks põhisõnumiks oli, et terviseuuringule vastates on igal inimesel võimalus kujundada riigis paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist. Rõhutati, et uuringule vastamine on kõigi Eesti inimeste huvides, sest ainult nii on võimalik hinnata inimeste

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kristjan Erik Loigu sõnul on elanike keskmine vanus viimase viie aasta jooksul vähenenud kaheksas omavalitsuses 79st: need on Kastre, Tartu, Kambja, Tori, Anija, Raasiku, Jõelähtme ja Peipsiääre vald. „Riigi keskmisena on rahvastik vanemaks jäänud 0,54 aasta võrra ehk 41,98 aastalt 42,52 aastale. Sellest kiiremini on rahvastik vananenud enamikus ehk 53 omavalitsuses,“ täpsustas Loik. Ülejäänud 18 omavalitsuses on rahvastik vananenud, kuid riigi keskmisest aeglasemalt. Noorimad elanikud on Rae vallas Nii 2020. kui ka 2025. aastal oli rahvastiku keskmine vanus

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta märtsiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektrienergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9%, sealhulgas toiduainete tootmises 2,7%,“ täiendas Šokman. Võrreldes veebruariga mõjutas märtsis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Veel mõjutas

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse alla kuuluvad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla aga linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuhi Pauline Kommeri sõnul lõpetasid 2024. aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused. „Keskvalitsuse eelarve puudujääk oli 553,9 miljonit eurot ja kohalikel omavalitsustel 152,8 miljonit eurot,“ täpsustas Kommer. Valitsemissektori

Praktikale pääsesime koos teiste Tartu ülikooli tudengitega üleülikoolilise aine raames, mis võimaldas kogu programmi läbida ühtse meeskonnana. Meeskond komplekteeriti erinevatelt õppekavadelt ja -astmetelt. Statistikaameti projektipraktikale asusime kolmekesi: mina ja kaks tudengit, kes õpivad samuti majandusteaduskonnas, ent on kursus nooremad. Projekt jaotus kolme etappi: eeltöö, teostus, tulemus. Kommunikatsiooni ja turunduse tiimis praktikat tehes oli meie eesmärk luua noortele sotsiaalmeedia kasutajatele tööandja brändingu videoklipp, mis jutustaks statistikaameti lugu läbi töötajate

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2%) ja Ida-Viru (6,9%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, v.a Tallinnas – 4,8%,“ ütles ta. Esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 475 euro võrra kõrgem kui 2022. aastal. „Viimase kolme aasta jooksul on esimese kvartali keskmine palk tõusnud ligi 31%,“ tõdes Saagpakk. Analüütik selgitas, et kõrgeim