Otsingu tulemused

ISBN 978-9985-74-631-8 (PDF) Eesti keeles Ilmus: 20.04.2024 Rahvaloenduste tulemuste analüüsimine ja kommenteerimine on statistikute jaoks oluline tegevus – seda on Eestis tehtud alates esimesest siin toimunud rahvaloendusest aastal 1881. Erandiks olid küll nõukogude võimu ajal toimunud loendused, mille tulemused ei olnud avalikult kättesaadavad. Viimane rahvaloendus Eestis toimus 2021. aastal ja erines kõigist eelmistest selle poolest, et suur osa andmetest – kõik rahvusvaheliselt kohustuslikud andmed – võeti riiklikest registritest. Selle rahvaloenduse tulemusi kirjeldab ja analüüsibki

2021. aastal läbiviidud rahvaloenduse tulemustest selgub, et 46% Eesti elanikkonnast elab Harjumaal ja keskmine Eesti inimene on ei rohkem ega vähem kui 42-aastane. Mida see aga meie rahvastiku jaoks tähendab, selgub vastvalminud raamatust „Eesti rahvastik. Loendamata loendatud“.

Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel on kasutatav põllumajandusmaa pind tänavu 983 400 hektarit ehk 4400 hektarit väiksem kui 2023. aastal. Veidi on vähenenud nii põllumaa kui ka viljapuu- ning marjaaedade pind. Pikalt kahanenud kartuli kasvupind jätkab sama trendi ja on sel aastal 8% väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal Eestis 178,7 miljonit muna, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune 324,8 miljonit ehk 238 tükki iga elaniku kohta. Seega ületab tarbimine ligi kahekordselt toodangut ja umbes iga teine söödud muna on kodumaine.

Värske prognoos aastani 2085 ütleb, et meie rahvastik vananeb, loomulik iive on negatiivne, tööealiste osakaal langeb ja kuuekümne aasta pärast on Eesti rahvaarv langenud 1,2 miljonini.

Statistikaameti turismiuuringu* andmetel reisisid eestimaalased 2023. aasta esimeses pooles rohkem kui mullu samal ajal. Enim külastatakse Soomet ja Lätit, populaarsed on ka Itaalia ja Türgi.

1. septembrist 15. novembrini korraldab statistikaamet põllumajanduse struktuuriuuringu, mis annab põhjalikuma ülevaate põllumajanduse olukorrast ja on oluline sisend põllumajanduspoliitika kujundamisel. Põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatakse kõigis Euroopa Liidu riikides iga 3–4 aasta järel, iga kümne aasta järel korraldatakse struktuuriuuringud põllumajandusloendusena.

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 3,2%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.

Eelmisel nädalal sai valmis statistikaameti 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse veebileht. Värsket visuaalset identiteeti kandev leht koondab kõik loendust puudutavad teemad mugavalt ühte kohta ja mis peamine, aitab olulise info ka kiiresti üles leida.