Küsimustik
Otsingu tulemused
Valdkond
Mis uuring see on? Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Statistikaamet korraldab Eesti tööjõu-uuringut alates 1995. aastast. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Tööjõu-uuringu andmeid vajavad sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kui sageli uuringut korraldatakse? Alates 2000. aastast kogutakse andmeid kogu aasta
Küsimustik
Küsimustik
Tööjõu-uuring annab hinnangu tööd otsivate inimeste hulgale
Kuupäev 16.05.2025
Artikkel
“Erinevus kahe asutuse andmetes tuleb andmeallikate metoodikast,” sõnas statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva ja lisas, et töötukassa ja statistikaameti andmed on võrdväärselt olulised. “Kuna nad täiendavad teineteist, siis vaadata tuleks neid tervikuna,” ütles analüütik. Töötukassa registreeritud töötuse statistikas kajastuvad inimesed alates vanusest 16 kuni pensioniea alguseni, kes ei tööta ning on end töötukassas töötuna arvele võtnud. Statistikaameti tööjõu-uuringus loetakse töötuks aga 15-74-aastaseid inimesi, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: nad ei tööta, otsivad
Kui suur osa Eesti tööjõust on kasutamata?
Kuupäev 13.11.2024
Artikkel
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötus iseloomustab tööjõu pakkumise olukorda tööturul ehk näitab, kui palju on inimesi, kes tahaksid töötada, kuid neil ei ole tööd. Sama nähtust kirjeldab laiemalt veel teinegi näitaja, milleks on tööjõu alakasutuse määr. „Alakasutatud tööjõuks loetakse inimesi, kelle tööjõud ei leia optimaalset kasutust, mis tähendab, et nad tahaksid töötada rohkem kui nad seda teevad. See näitaja võimaldab veelgi täpsemalt hinnata, kui palju on tööturul kasutamata potentsiaali,“ sõnas analüütik. Alakasutatud tööjõu moodustavad: töötud – inimesed, kes
Küsimustik