Muuseum 2013
Statistikatöö nimetus
| Muuseum |
Statistikatöö kood
| 40407 |
Eesmärk
| Anda teavet muuseumide kogude, külastajate, muuseumitöö, töötajate ja finantside kohta |
Statistikatöö alus
| Riigisisene tellimus |
Otsekohalduv õigusakt
| Puudub |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Erik Lest |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Analüütik |
1.5. Postiaadress
| Narva mnt 20, 51009 Tartu |
1.6. E-posti aadress
| erik.lest [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 5886 0456 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 15/01/2026 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 15/01/2026 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Professionaalsed muuseumid ja nende filiaalid liigi ja omaniku liigi järgi; kogud, töötajate arv, külastuste arv, näituste ja ürituste arv, tulud ja kulud; teaduskeskuste tulud, kulud ning külastuste arv; ekspositsioonide külastuste ja museaalide arv. |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| |
3.3. Sektorite kaetus
| Andmed kajastavad muuseumide ja teaduskeskuste tegevust ning ekspositsioone. Muuseumid – kõik majanduslikult aktiivsed majandusüksused või toimlad, kelle põhi- või kõrvaltegevusala kuulub Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodi "91211 – Muuseumide ja kogudega seotud tegevus" alla, ja kes vastavad muuseumiseaduse järgi muuseumi definitsioonile. Teaduskeskused ja ekspositsioonid – kõik majanduslikult aktiivsed majandusüksused või toimlad, kelle põhi- või kõrvaltegevusala kuulub Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodi "91211 – Muuseumide ja kogudega seotud tegevus" alla, ja kes ei ole muuseumid muuseumiseaduse definitsiooni kohaselt. Peamiselt on tegemist teaduskeskuste ja ekspositsioonidega (muuseumituba, hobimuuseum, vanavarakogu, erakollektsioon). |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Arheoloogia- ja ajaloomuuseum – muuseum, mille eesmärk on ajaloolise evolutsiooni kajastamine teatud ajavahemiku kohta, samuti ajaloos laiema kui kohaliku tähtsusega ehitismälestis-muuseumid ning oma kogudega suuremat kultuurilist või ajaloolist piirkonda kui üks küla või paik hõlmavad koduloomuuseumid. Siia kuuluvad ka memoriaalmuuseumid, arhiivmuuseumid, ajalooliste isikute, sündmuste ja perioodide muuseumid, arheoloogiamuuseumid või ka muuseumid, mis kajastavad laiemalt ühiskonnaelu ja kultuuri läbi ajaloo. Ekspositsioon – ekspositsiooniks loetakse muuseumituba, hobimuuseumi, vanavarakogu ja erakollektsiooni, mis on külastajatele avatud, kuid mis ei tegutse muuseumiseaduse kohaselt. Üldjuhul korraldatakse tegevust ühiskondlikel alustel, ei tehta uurimistööd ning eksponaadid ei ole museaalina arvele võetud ega dokumenteeritud. Ekskursioonidel osalenu – inimene, kes muuseumi külastades kasutab giiditeenust Erimuuseum – muuseum, mis on spetsialiseerunud üksikule teemale või erialale. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani, edasi on erimuuseumid määratletud teemamuuseumidena.) Etnograafia- ja antropoloogiamuuseum – muuseum, mille kogudes on säilikud rahvaste kultuurist, ühiskondlikust elust, uskudest, tavadest. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani.) Koduloomuuseum – muuseum, mille kogu iseloomustab kindlat kultuurilist või ajaloolist piirkonda, vahel ka etnilise majandusliku või sotsiaalse terviku moodustavat piirkonda, ning viitab pigem konkreetsele territooriumile kui teemale. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani, edasi on koduloomuuseumid määratletud kohamuusemidena või teemamuuseumidena.) Kohamuuseum – muuseum, mille kogu hõlmab üht konkreetset küla, väikelinna või valda Kunstimuuseum – muuseum, mis kogub, säilitab, uurib ja näitab kunstiteoseid. Siia kuuluvad skulptuurimuuseumid, maaligaleriid, kino- ja fotograafiamuuseumid, disainimuuseumid, arhitektuurimuuseumid. Loodusmuuseum – muuseum, mille museaalid käsitlevad selliseid ainevaldkondi nagu bioloogia, geoloogia, botaanika, zooloogia, paleontoloogia ja ökoloogia. Siia ei kuulu loomaaiad ja botaanikaaiad, mida ei loeta muuseumiks. Muuseum – asutus, mis kogub, säilitab, eksponeerib ja uurib kultuuri- ja loodusväärtusi. Muuseumi töö hõlmab muuseumis säilitatava teaduslikku kirjeldamist, restaureerimist ja konserveerimist, publitseerimist, loenguid jpm. Statistikas loetakse eraldi muuseumiks nii põhimuuseum kui ka sellest eraldi asuv filiaal. Muuseumikülastus – muuseumikülastus hõlmab nii muuseumi ekspositsiooni külastusi kui ka muuseumi korraldatud üritustest (loengud, muuseumitunnid jmt) osavõttu Näitus – nii oma muuseumi kogudest korraldatav näitus kui ka teiste muuseumite (asutuste) kogudest korraldatavad näitused muuseumi ruumides. Muuseumi püsiekspositsiooni kuni 2019. aastani näituste hulka ei arvatud, sealt edasi arvestatakse see igal aastal üheks näituseks. Kui üks näitus on olnud väljas mitmes kohas (nt oma ruumides ja mujal), siis loetakse need eraldi näitusteks. Näitus väljaspool püsiekspositsiooni – näitus väljaspool muuseumi enda ruume Teadus- ja tehnikamuuseum – muuseum, mille kogu kajastab erinevaid tehnikavaldkondi. Teadus- või tehnikamuuseumide ainevaldkonnad on astronoomia, matemaatika, füüsika, keemia, meditsiin, konstrueerimine, tööstus ja ehitus. Teaduskeskus – teadust ja/või tehnoloogiat populariseeriv asutus, mis pakub külastajatele eelkõige käed-külge eksponaatide ja muude interaktiivsete laheduste abil elamusi ja õpet. Teaduskeskusel ei ole muuseumikogu ja selle põhieesmärk ei ole kultuuripärandi kogumine ega säilitamine. Teemamuuseum – muuseum, mis on spetsialiseerunud üksikule teemale või erialale, sh mõne asutuse ajalugu käsitlevad muuseumid. Teemamuuseumide alla kuuluvad ka tehnikale keskendunud muuseumid, mille eksponeeritav tehnika on seotud ühe kindla teemaga. Tööjõukulu – kõigi töötajate (ka ajutiselt töötavate) palgakulu (töötajatele arvestatud põhipalk, lisatasud, puhkusetoetused, tagatised ja hüvitised, mida makstakse palgaseaduses ettenähtud juhtudel, loonuspalgad ning muud töövõtjatega seotud kulud, mida käsitatakse võrdselt palgakuluga) koos seaduse kohaselt arvestatud sotsiaalmaksuga Töötaja – täis- ja osalise tööajaga töölepingu alusel töötavad isikud 31. detsembri seisuga. Kooliraamatukogude puhul on töötajatena arvestatud vaid raamatukoguhoidjaid, kelle arv on esitatud õppeaasta lõpu seisuga. Üldmuuseum – muuseum, millel on segakogu, mille põhiteema ei ole identifitseeritav. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani) |
3.5. Statistiline üksus
| Muuseum; teaduskeskus; ekspositsioon |
3.6. Statistiline üldkogum
| Kõik muuseumiasutused (v.a koolimuuseumid), teaduskeskused ja ekspositsioonid FREIM Freimiks on majandusüksuste statistilise registri ning kultuuriministeeriumilt jt allikatelt saadud teabe põhjal loodud loend tegutsevatest muuseumidest ning teaduskeskustest ja ekspositsioonidest. |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti |
3.8. Ajaline kaetus
| 1990–… |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Muuseumid, töötajad, üritused – arv; tulud ja kulud – euro |
Aasta |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Euroopa statistikaorganisatsioon EGMUS (European Group on Museum Statistics) |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse. |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Aasta |
10.1. Pressiteated
| Pressiteadetega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised. Käesoleva statistikatöö raames regulaarseid pressiteateid ei avaldata; blogilugude, uudisnuppude ja sotsiaalmeediapostituste koostamine otsustatakse jooksvalt vastavalt vajadusele. |
10.2. Väljaanded
| Ei avaldata |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Kultuur / Muuseumid“ tabelites KU052: Muuseumid omaniku liigi järgi; KU054: Muuseumid maakonna järgi; KU055: Teaduskeskused ja ekspositsioonid. Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Sotsiaalelu. Arhiiv / Kultuur. Arhiiv on lõpetatud tabel KU031: Loomaaia loomad. |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Andmed on sisendiks statistikatöödele 20901 „Majandusüksuste statistiline register“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“. |
10.6. Metoodikadokumendid
| Puuduvad |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Puuduvad |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Kultuuriministeerium |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring. |
12.3. Täielikkus
| Andmed on täielikud. |
13.1. Üldine täpsus
| Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel. Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse. |
13.2. Valikuviga
| Ei ole rakendatav |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Ei mõõdeta |
14.1. Ajakohasus
| Andmed avaldatakse 135 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 135 päeva). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Riigisiseselt on andmed võrreldavad maakonniti. Kuna tööd tehakse siseriikliku tellimuse alusel, ei ole andmed võrreldavad teiste Euroope Liidu riikide andmetega. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Andmed on ajaliselt võrreldavad. 1999. aastal kasvas muuseumide arv peamiselt vallamuuseumide arvelt. Kuni 2005. aastani kuulusid muuseumide liigitusse omandivormi järgi ka avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumid (nt ülikoolide juures tegutsevad muuseumid). Alates 2011. aastast ei loeta muuseumide hulka Eesti kirjandusmuuseumi ning sellest on tingitud põhifondi säilikute arvu märgatav vähenemine. 2023. aastal täpsustati muuseumi määratlust ning osa asutustest liikus teaduskeskuse või ekspositsiooni kategooriasse, kuhu lisandus ka varem valimisse mitte kuulunud asutusi. |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevustega. |
15.4. Sisemine sidusus
| Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. |
Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: muuseumid 297; teaduskeskused ja ekspositsioonid 86. Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta: muuseumid 1,9; teaduskeskused ja ekspositsioonid 0,9 (2024. vaatlusaasta andmed). |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Ei ole rakendatav |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 265 (muuseumid, teaduskeskused ja ekspositsioonid). Vaadeldakse kõikselt. Põhimuuseum ja selle filiaalid kajastuvad muuseumide arvus eraldi. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Aasta |
18.3. Andmete kogumine
| Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Muuseum“. |
18.4. Andmete valideerimine
| Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud. |
18.5. Andmete koostamine
| Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse väärtuste imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei ole rakendatav |
Kuni 2022. vaatlusaastani olid statistikatööga hõlmatud ka loomaaedade andmed. |