Eesti naise portree

Blogi
Postitatud 9. mai 2012, 8.54

Läheneva emadepäeva puhul on põhjust rääkida Eesti naisest. Kuidas ta töö- ja pereelu tasakaalustamisega hakkama saab ning millele vaba aega kulutab. Kui vana ta on ning palju kaalub.

Läheneva emadepäeva puhul on põhjust rääkida Eesti naisest. Kuidas ta töö- ja pereelu tasakaalustamisega hakkama saab ning millele vaba aega kulutab. Kui vana ta on ning palju kaalub.  Eesti naiste tööhõive on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem olnud kogu viimase kümnendi. Statistikaameti andmetel töötas 2011. aastal 15–74-aastastest Eesti naistest 56% ja tööd otsis 12%. Naisi on enam kaubanduse ja teeninduse, tervishoiu ning hariduse tegevusalal.  Väikeste laste olemasolu suurendab naistel kodule kulutatud aega palju rohkem kui meestel. Kui leibkonnas on alla seitsmeaastaseid lapsi, kulutavad naised majapidamisele ja perekonnale peaaegu kuus tundi päevas ehk ligi poolteist tundi kauem kui mehed. Samas on naiste majapidamisele ja perele kuluv aeg kümne aastaga vähenenud 39 minutit ning seda peamiselt seetõttu, et vähem aega kulub söögitegemisele ning riiete pesemisele ja triikimisele.  Kümne aastaga on enim lisandunud vaba aega   Naistel on päevas viis ja pool tundi vaba aega, mida on 34 minutit rohkem kui kümne aasta eest. Lisandunud aega sisustavad naised meelsasti arvuti ees. Ka majapidamistöödele kulub vähem aega kui kümne aasta eest, sest nende jaoks on elamisse soetatud kodumasinaid. Kui rääkida naiste hobidest, siis selgub, et 71% rahvakultuuri harrastajatest on naised. Spordile kulutavad naised õige pisut rohkem aega kui kümme aastat tagasi. Rohkem aega kulub ka niisama olemisele ehk passiivsele puhkusele. Ostlemisele kulutatud aeg pole kümne aastaga oluliselt pikenenud, seega ei saa väita, et Eesti naine sisustaks oma vaba aega poodide külastamisega.  Eesti naine on haritud  Üldharidustee alguses ehk 1. klassi astudes on poiste ja tüdrukute suhe veel tasakaalus, ehkki alghariduse omandajate hulgas on poisse endiselt veidi rohkem kui tüdrukuid. Samas naisüliõpilasi on Eestis rohkem kui meesüliõpilasi — umbes 60% üliõpilastest on naised. Ühiskondlike protsessidega on kõrgharidus muutunud naistele täielikult kättesaadavaks ning on tekkinud ka ühiskondlik ootus ja surve kõrghariduse omandamiseks, mida varem pole nii tugevalt olnud. Võib oletada, et tulevikus on Eesti naised kõrgemalt haritud kui nende mehed. Naisi osaleb ka täiskasvanuõppes meestest enam, kuid mehed kulutavad koolitustele rohkem aega.  Vanematekodust lahkumise ja pereloomise aeg  Eestis lahkuvad naised vanematekodust iseseisvalt elama varem kui Euroopas keskmiselt — Eestis 23-aastaselt, Euroopas 24–26-aastaselt. Kui Põhjamaades ja Eestis elavad noored pärast vanematekodust lahkumist mõned aastad üksinda, siis Lõuna-Euroopa riikide noored astuvad kiiremini abiellu või hakkavad elama koos partneriga.  Abiellumine näitab viimase viie aasta jooksul langustrendi. Eesti naine abiellub keskmiselt 25–27 aasta vanuselt. Naise keskmine vanus esimese lapse sünnil on 26 eluaastat. Enamasti kasvab peres üks või kaks last, mis võrreldes teiste Euroopa riikidega on vähevõitu, kuid ei saa unustada, et Eesti naine on tööturul aktiivne ning osaajaga töötamine (alla 35-tunnine töönädal) pole Eestis eriti levinud. Eesti leibkondade keskmine suurus (2,3 liiget) jääb veidi alla Euroopa keskmisele näitajale (2,5 liiget).  Eesti naise keskmine vanus, pikkus ja kaal 2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli keskmine Eesti naine 44-aastane, 165 cm pikk ja kaalus 69 kg.
  • 15–44-aastane naine on 167 cm pikk ja kaalub ligi 65 kg.
  • 45-aastane ja vanem naine on 163 cm pikk ja kaalub 73 kg. 
Kasutatud on statistikaameti sotsiaaluuringu, ajakasutuse uuringu, tööjõu-uuringu tulemusi ja rahvastiku andmeid statistika andmebaasis. Samuti kogumikku „Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?“  Piret Tikva, Statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja