Mullu veosekäive maanteedel kasvas
Blogi
Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal Eesti veokite veosekäive 6,3 miljardit tonnkilomeetrit, millest kolmveerandi moodustasid rahvusvahelised veod. Võrreldes 2013. aastaga kasvas veosekäive 5%.
Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal Eesti veokite veosekäive 6,3 miljardit tonnkilomeetrit, millest kolmveerandi moodustasid rahvusvahelised veod. Võrreldes 2013. aastaga kasvas veosekäive 5%.
Veosekäive iseloomustab kaubaveol tehtud töö mahtu kõige paremini, kuna see sisaldab kaht komponenti – veetud kauba kogust ja veo kaugust. Veosekäivet mõõdetakse tonnkilomeetrites. Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.
Kolme Balti riigi võrdluses on läbi aastate olnud suurim maanteekaubaveo veosekäive Leedus, järgnevad Läti ja Eesti. Eesti veokite kaubaveomahud olid suurimad 2008. aastal, 2009. aastal langesid kaubaveomahud kõigis kolmes riigis. Võrreldes 2010. aastaga oli veosekäive 2014. aastaks kasvanud Leedus 45%, Lätis 29% ja Eestis 12%.
Viiendik veokite läbisõidust toimub ilma kaubata
Eesti kaubaveoautode läbisõit ulatus maanteekaubaveo uuringu andmetel aastatel 2004–2008 üle 500 miljoni km-i, kuid langes 2009. aastal koos majanduskriisiga ligi 420 miljoni km-ni. Alates 2010. aastast on toimunud väike kasv ja 2014. aastal ulatus kaubaveoautode läbisõit üle 450 miljoni km. Vaadeldavatel aastatel toimus ligi 80% kaubaveoautode läbisõidust kaubaga ja 20% tühjalt.
Tihedaim kaubavahetus maanteel käib Venemaaga
Maanteekaubaveo peamised sihtriigid on Venemaa, Soome, Läti, Leedu ja Saksamaa. 2014. aastal veeti Venemaale 30% Eestis pealelaaditud kaubast ja Venemaalt toodi 24% kogu Eestis mahalaaditud kaubast. Soome veeti 18% Eesti veokitega lähetatud kaubast ja Soomest toodi 22% kogu Eestis mahalaaditud kaubast.
Rahvusvahelistel ja riigisisestel vedudel on kaubagrupid erinevad
Eesti veokite rahvusvahelistel maanteekaubavedudel oli 2014. aastal koguse põhjal peamine kaubagrupp puittooted, koos transporditavad eri liiki kaubad, metall ja metalltooted ning toiduained, joogid ja tubakas.
Riigisisestel vedudel veeti aga peamiselt kaevandus-ja karjääritooteid, põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooteid, kala ja kalapüügisaaduseid, samuti puittooteid ning toiduaineid, jooke ja tubakat.
Eesti veokitega tehakse üha rohkem vedusid välisriikides
Võrreldes 2004. aastaga on maanteekaubaveos märkimisväärselt kasvanud Eesti veokite kaubaveod teistes riikides ja teiste riikide vahel (st kaubaveo alg- ja sihtpunkt asuvad väljaspool Eestit ehk nn cabotage ja cross-trade veod). Kui 2004. aastal oli selliste vedude osatähtsus vaid 4% kaubavedude mahust tonnkilomeetrites, siis 2008. aastal tõusis nende vedude osatähtsus üle 20% ja 2014. aastal oli selliseid vedusid juba 27%.
Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Metoodika
Uuring „Kaubavedu maanteedel“ annab ülevaate maanteedel veetud kaupade ja liiklusvoogude kohta. Euroopa Liidu (EL) õigusaktidega kehtestatud maanteekaubavedude uuringut tehakse ELi riikides ühtse metoodika alusel ja see lubab võrrelda nende riikide maanteekaubavedude muutusi.
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus/Transport”. Kaubagrupid vastavad transpordistatistika standardsele kaupade klassifikaatorile (TSK 2007).
Viiendik veokite läbisõidust toimub ilma kaubata
Eesti kaubaveoautode läbisõit ulatus maanteekaubaveo uuringu andmetel aastatel 2004–2008 üle 500 miljoni km-i, kuid langes 2009. aastal koos majanduskriisiga ligi 420 miljoni km-ni. Alates 2010. aastast on toimunud väike kasv ja 2014. aastal ulatus kaubaveoautode läbisõit üle 450 miljoni km. Vaadeldavatel aastatel toimus ligi 80% kaubaveoautode läbisõidust kaubaga ja 20% tühjalt.
Tihedaim kaubavahetus maanteel käib Venemaaga
Maanteekaubaveo peamised sihtriigid on Venemaa, Soome, Läti, Leedu ja Saksamaa. 2014. aastal veeti Venemaale 30% Eestis pealelaaditud kaubast ja Venemaalt toodi 24% kogu Eestis mahalaaditud kaubast. Soome veeti 18% Eesti veokitega lähetatud kaubast ja Soomest toodi 22% kogu Eestis mahalaaditud kaubast.
Rahvusvahelistel ja riigisisestel vedudel on kaubagrupid erinevad
Eesti veokite rahvusvahelistel maanteekaubavedudel oli 2014. aastal koguse põhjal peamine kaubagrupp puittooted, koos transporditavad eri liiki kaubad, metall ja metalltooted ning toiduained, joogid ja tubakas.
Riigisisestel vedudel veeti aga peamiselt kaevandus-ja karjääritooteid, põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooteid, kala ja kalapüügisaaduseid, samuti puittooteid ning toiduaineid, jooke ja tubakat.
Eesti veokitega tehakse üha rohkem vedusid välisriikides
Võrreldes 2004. aastaga on maanteekaubaveos märkimisväärselt kasvanud Eesti veokite kaubaveod teistes riikides ja teiste riikide vahel (st kaubaveo alg- ja sihtpunkt asuvad väljaspool Eestit ehk nn cabotage ja cross-trade veod). Kui 2004. aastal oli selliste vedude osatähtsus vaid 4% kaubavedude mahust tonnkilomeetrites, siis 2008. aastal tõusis nende vedude osatähtsus üle 20% ja 2014. aastal oli selliseid vedusid juba 27%.
Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Metoodika
Uuring „Kaubavedu maanteedel“ annab ülevaate maanteedel veetud kaupade ja liiklusvoogude kohta. Euroopa Liidu (EL) õigusaktidega kehtestatud maanteekaubavedude uuringut tehakse ELi riikides ühtse metoodika alusel ja see lubab võrrelda nende riikide maanteekaubavedude muutusi.
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus/Transport”. Kaubagrupid vastavad transpordistatistika standardsele kaupade klassifikaatorile (TSK 2007).