Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Eesti elanikud tarbivad üha rohkem kodumaist liha

Uudis
Postitatud 24. mai 2021 8:50

Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal 79% elanike poolt tarbitud lihast Eestis, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Hea on olukord veiseliha ja kehvem linnuliha osas.

Eelmisel aastal toodeti Eestis 82 700 tonni liha, sealhulgas 45 200 tonni sealiha, 22 300 tonni linnuliha ja 11 900 tonni veiseliha.

Statistikaameti analüütiku Ege Kirsi sõnul oli liha kogutoodang võrreldes varasema aastaga 5% suurem ja on 2017. aasta madalseisust taastunud. „Kõige rohkem ehk 10% suurenes linnuliha toodang ja 4% kasvas ka veiseliha ning 3% sealiha tootmine. Samal ajal vähenes veiste arv ja ka piimalehmade hulk kahanes lausa kõigi aegade madalaimale tasemele,“ täiendas Kirs.

Mullu söödi 104 000 tonni liha, mis on 2% vähem kui aasta varem. Kõige enam tarbitakse sealiha – 40 kilogrammi inimese kohta aastas. Linnuliha söödi 27,2 kilogrammi inimese kohta, lamba- ja kitseliha tarbimine jäi alla kilogrammi inimese kohta aastas. Viimase paari aastaga on veiseliha tarbimine küll taas veidi vähenenud, aga inimese kohta süüakse seda siiski 9,2 kilogrammi aastas.

Liha tarbimine inimese kohta aastas, 2010–2020

Aastal 2014 toodeti Eestis 90% tarbitavast lihast, pärast seda hakkas isevarustatuse tase vähenema. Kui isevarustatuse tase jääb alla 100%, näitab see, et osa tarbitavast lihast imporditakse teistest riikidest. Pärast 2018. aastat hakkas isevarustatuse tase taas tõusma ja see oli eelmisel aastal järgmistel tasemetel: veiselihal 98%, sealihal 85%, lamba- ja kitselihal 100% ning linnulihal 62%.

Liha ja toodetes sisalduva liha import vähenes 10%. Kõige enam imporditi värsket sealiha Saksamaalt, Taanist ja Poolast. Veiseliha saabus Eestisse eelkõige Poolast, Lätist ja Leedust. Lamba- ja kitseliha imporditi aga Uus-Meremaalt ning Hispaaniast, linnuliha Poolast, Soomest ja Leedust.
 

Statistikaamet arvutab Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguseid toodangu ja ekspordi-impordi andmete põhjal. Isevarustatuse tase leitakse toodangu ja tarbimise suhtena. Liha hulka arvestatakse ka lihast tehtud tooteid, seejuures arvestatakse töödeldud toodete kogus ümber töötlemata koguseks keskmiste koefitsientide alusel. Liha hulka arvestatakse ka rupskid.

Vaata ka põllumajanduse valdkonnalehte.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Foto: Shutterstock