Eesti põllumehed on aina produktiivsemad

Blogi
Postitatud 18. november 2020 9:50 , analüütik Anton Kardakov

Kolmandas kvartalis jätkus Eesti põllumajanduses tootmismahtude suurenemise trend. Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti piima 4% ja liha 6% rohkem kui aasta eest. Keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes 4%, piima kokkuostuhind langes aga 8%.

Kolmandas kvartalis saavutati piimatootmise mahus uus rekord. Kolme kuuga toodeti 215 600 tonni piima, mis on 3,8% rohkem kui aasta eest. See ületab ka esimeses kvartalis püstitatud rekordit 0,4% võrra. Eelmise aastaga võrreldes kasvas piimatootmine kõige rohkem Läänemaal (13,6%), kahanes aga Võrumaal (18,7%). Piimatootmise poolest kõige usinamad maakonnad, Järva-, Pärnu- ja Lääne-Virumaa, kasvatasid toodangut vastavalt 1,8%, 6,1% ning 0,8%.

Suurimaks murekohaks nii piimatootjatele kui kogu põllumajandussektorile on madal piima kokkuostuhind. Kolmandas kvartalis oli see 278,72 eurot tonni kohta, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,8% madalam. Piima kokkuostuga tegelevate ettevõtete aktiivsus jäi tavapärasele tasemele, kokku osteti 92,5% kogu toodetud piimast. Keskmine piimatoodang lehma kohta purustas eelmise rekordi, jõudes 2528 kilogrammini ja kasvades 3,8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kõige rohkem suurenes keskmine piimatoodang lehma kohta Põlva maakonnas, suurim vähenemine toimus aga Hiiu maakonnas.

Liha- ja munatoodang suurenesid samuti

Liha toodeti kolmandas kvartalis 20 257 tonni, mis on 5,6% rohkem kui aasta eest. Veiselihatoodang kasvas 18,9%, sealihatoodang 2,5% ja kodulinnulihatoodang 7,2%. Kui teises kvartalis veise- ja sealiha toodang veidi vähenes, siis kodulinnuliha toodang näitab sel aastal pidevat kasvutrendi. Kõige rohkem toodetakse veiseliha Järva maakonnas (11,7%), järgnevad Pärnu ja Võru (9,9%) ning Lääne-Viru maakond (9,6%).

Munatoodang püsib stabiilsena ja kvartalis saadakse 40–42 miljonit muna. Üks tubli kodumaine kana muneb keskmiselt 72 muna kvartalis. Eelmisel aastal oli kolmanda kvartali salmonelloosipuhangust tingituna munatoodang tavapärasest madalam, tänavu toodeti aga 20,2% rohkem mune kui mullu. Selle tulemuse suhtes tuleb siiski kriitiline olla, sest pigem näitab munatoodang vähenemise trendi.

Sigade arv on taastumas

Veiseid kasvatati kolmandas kvartalis 260 100 ja nende arv jäi eelmise aasta sama ajaga võrreldes pea muutumatuks. Piimalehmade arv aga kahanes 0,1%, neid on hetkel 84 900. Piimalehmad moodustasid kolmandas kvartalis kolmandiku kõigist veistest. Maakondadest on suurima piimalehmade osakaaluga Jõgeva (42,5%), Järva (42,2%) ja Põlva maakond (40,1%).

Sigu oli Eestis 314 800 ehk 1,2% rohkem kui aasta eest ja võrreldes teise kvartaliga oli neid lausa 2,8% enam. Pärast 2015. aasta laiaulatuslikku seakatku, jõudsime sigade rekordarvukuseni.

Lammaste ja kitsede arv vähenes 5,3%, neid oli 84 600. Kodulindude arv kasvas võrreldes mullusega 8,8%, jõudes 2,25 miljonini, kuid võrreldes eelmise kvartaliga kahanes nende arv 5,9%.

Eelnevale tuginedes saab öelda, et Eesti põllumehed teevad piima- ja lihatoodangu suurendamisel palju ja tublit tööd, kuid selliste kokkuostuhindadega nad kaua jätkata ei suuda. Loodame, et see hea töö saab varsti ka vastavalt tasustatud.