Kõige rohkem vabu ametikohti on hariduses ning hulgi- ja jaekaubanduses

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 584 000. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli kõige rohkem hariduse (1435) ning hulgi- ja jaekaubanduse (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1431) tegevusaladel.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul langes neljandas kvartalis vabade ametikohtade arv võrreldes aasta varasemaga ligi 500 võrra. Vabade ametikohtade määr ehk nende osa kõigist ametikohtadest, on aga jäänud suuresti samale tasemele. Hõivatud ametikohti oli neljandas kvartalis enim töötlevas tööstuses (97 668), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (81 725) ja haridus (63 279).

Tööle võeti üle 1500 inimese rohkem kui aasta varem 

Tööle võeti möödunud aasta viimases kvartalis 35 833 inimest. „Võrreldes 2024. aasta sama perioodiga võeti tööle üle 1500 inimese rohkem,“ rääkis juhtivanalüütik. Tööle võetud töötajate arv oli suurim hulgi- ja jaekaubanduse ja töötleva tööstuse tegevusaladel. Töölt lahkunute arv võrreldes möödunud aasta sama ajaga mõnevõrra vähenes. 

„Võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga kasvas möödunud aasta lõpus nii tööle võetud kui ka töölt lahkunute kogusumma. See viitab küll veidi aktiivsemale tööjõu liikumisele, kuid jääb siiski alla viimase viie aasta neljanda kvartali tulemustele,“ kirjeldas Vaikmets tööjõu liikumiste trendi. 

„Kuigi neljas kvartal ei ole tavaliselt hooajalistest kõikumistest nii mõjutatud kui suveperiood, võib just mõnes tegevusalas, näiteks hulgi- ja jaekaubanduses ning töötlevas tööstuses, olla tööjõu liikumine sel ajal aktiivsem,“ täiendas Vaikmets. „See peegeldab ettevõtete vajadust kohandada töötajate arvu ja tootmismahtu vastavalt nõudlusele, ja seda eriti pühade perioodil,“ selgitas Vaikmets neljanda kvartali eripära.

Ligikaudu kolmveerand vabadest ametikohtadest oli Harju maakonnas 

Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv (6074) oli 631 võrra madalam kui 2024. aasta neljandas kvartalis. Sellisel viisil töölt lahkunute arv moodustas ligi 14% kõigist töölt lahkunutest. „Suurim oli töölt lahkunute arv hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (6553 töötajat),“ ütles Vaikmets ja lisas, et tööjõuturul toimub vaba liikumist kõige enam ehk peamiselt lahkutakse siiski töötaja enda soovil.

Lisaks hulgi- ja jaekaubandusele lahkus palju töötajaid ka töötlevast tööstusest (6126). Töölt lahkujaid oli vähem valdkondades, kus on ka vähem töötajaid, näiteks mäetööstuses ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

Ligikaudu kolmveerand ehk 75,4% kõikidest vabadest ametikohtadest oli möödunud aasta viimases kvartalis Harju maakonnas. Tartu maakonnas oli vabu ametikohti 8,3%, Pärnu maakonnas 3,8% ning Ida-Virumaal 2,4%. „Eesti tööturg on tugevalt koondunud Harjumaale ning suurem osa uutest töövõimalustest tekib pealinna läheduses," sõnas Vaikmets. „Tartumaa on teine selge keskus ning ülejäänud maakondades on vabade ametikohtade osakaal märksa väiksem, mis viitab regionaalsele tasakaalutusele," lisas ta.

Metoodika ja mõisted

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga.

Vaba ametikoht – vastloodud, vaba või töötaja lahkumisel vabaks saav ametikoht, mille puhul tööandja kas otsib aktiivselt uut töötajat ja on valmis edasi pingutama ametikoha täitmiseks ning mille puhul on tööandjal plaanis täita ametikoht kohe või kindlaksmääratud aja jooksul. 

Vabade ametikohtade arv – kvartali keskmine arvestatud kolme kuu andmete põhjal, andmed võetud iga kuu lõpu seisuga.

Vabade ametikohtade määr – vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus.

Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.

Andmed on avaldatud 10.03.2026 seisuga.  Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Vaata ka palga ja tööjõukulu valdkonnalehte.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock