Koroonasuvel võitsid siseturismist enim Pärnu- ja Hiiumaa

Blogi
Postitatud 7. oktoober 2020 9:41 , Statistikaameti analüütik Kristjan Erik Loik

Erakordne kevad turismisektoris lõi kaardid segamini ka reisimise kõrgperioodil ehk juunis, juulis ja augustis. Sügise hakul on seega paslik vaadata, kuidas möödus turismisuvi erinevates Eesti maakondades ja millised piirkonnad toibusid siseturismi toel kriisist kõige kiiremini.

Ajas veidi tagasi vaadates näeme, et aastatel 2016–2019 oli just kolmel suvekuul siseturistide osakaal võrreldes välisturistidega Eestis kõige madalam. Mõistagi oli maakondlikult seis erinev: Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas käis viimastel suvedel välisturiste keskmiselt rohkem kui siseturiste. Väga lähedale jõudis ka Saaremaa, kus turistide osakaal oli praktiliselt pooleks.

Väljaspool turismi kõrghooaega oli välisturistidel ülekaal vaid Harjumaa majutusasutustes. Omamoodi eristusid Kesk- ja Lõuna-Eesti maakonnad, kus siseturistide osakaal püsib aastaringselt küllaltki kõrge, jäädes enamasti 80–90% piirimaile.

Pärnust sai siseturismi magnet

Tänavu kolmel suvekuul ööbis Eesti majutusettevõtetes mullusega võrreldes 41% vähem turiste. Juunis oli olukord võrreldes juuli ja augustiga oluliselt halvem. Eelmise aastaga võrreldes ööbis sel suvel Eestis 67% vähem välisturiste ja siseturistide arv kasvas sama ajaga 0,2% võrra.

Siseturistide osakaal suurenes võrreldes välisturistidega juunis, juulis ja augustis kõigis maakondades. Vaid Harjumaal oli suve lõikes välisturiste arvuliselt rohkem kui siseturiste. Erinevalt välisturistidest hakkasid kohalikud rohkem liikuma juba juunis. Mullusega võrreldes oli juunis siseturiste Ida-Virumaal 18% ja Pärnumaal 19% rohkem, teistes maakondades olid muutused väiksemad. Eraldi võib välja tuua Pärnu linna, kus siseturistide arv kasvas juunis koguni 44%.

Siseturism sai suurema hoo üles juulis, mil aasta varasemaga võrreldes said koguni üksteist maakonda raporteerida kasvanud siseturismi nõudlusest. Kõige edukamalt läks Pärnu maakonnal, kus siseturiste oli aasta varasemaga võrreldes 32% rohkem. Pärnu linn meelitas aga mullusega võrreldes koguni 59% enam siseturiste. Seega sai just Pärnust tõeline siseturismi magnet. Las jääda igaühe enda otsustada, kas hästi mõjus see, et välismaalasi oli tavapärasest ligi 70% vähem või leidis suvesoojust otsiv eestlane välisreisimise piirangutele lahenduse just suvepealinna näol.

Augustis kasvas siseturism mullu sama ajaga võrreldes 8%. Kasvu raskuskese asetus Hiiumaale, kus oli koguni 57% enam siseturiste. Suvepealinn Pärnu ei jäänud samuti palju maha, seal majutati mullusega võrreldes 41% rohkem siseturiste. Tavapärasest enam kui veerandi võrra vähem jagus siseturiste Järva- ja Raplamaale. Juuli lõpus ja augustis taas levima hakanud koroonaviirus suutis peatada juulis kasvama hakanud siseturismi nõudluse Tartumaal. Samuti viirusest tugevalt mõjutatud Ida-Virumaal suurenes siseturistide arv augustis võrreldes eelmise aastaga siiski 16%.

Majutatud siseturistide osakaal kõikidest turistidest

Siseturismi võitjad ja kaotajad

Tänavuse suve põhjal saab teha mitu järeldust. Esiteks möödus suvi kõige tavapärasemalt majutusasutustes, kus on juba varasemast harjutud siseturiste teenindama. Olukorras, kus ligi pooled eestimaalased elavad Harjumaal, võitsid siseturiste enim Harjumaast pigem kaugemal asuvad maakonnad. Suhteliselt kasvas siseturistide arv kõige enam Pärnu- ja Hiiumaal ning absoluutarvudes Pärnumaal. Tavapärasest enam jagus siseturiste ka Ida-Viru, Jõgeva, Põlva ja Lääne maakonda.

Tallinnas ja Harjumaal ööbiti mullusega võrreldes oluliselt vähem. Suvekuudel reeglina 90% ulatuses välisturistidest sõltuv Tallinn kaotas eelmise aastaga võrreldes kaks kolmandikku välisturistidest ning ligi kolmandiku siseturistidest. Kiita polnud olukord ka Rapla- ja Järvamaal, mida tänavu külastas vastavalt 30% ja 35% vähem siseturiste kui mullu suvel.

Tilk mett tõrvapotis

Paljud eestlased avastasid sel suvel kodumaad ja andsid sellega oma panuse turismisektorile osaks saanud löögi pehmendamiseks. Nii mõnigi number tundub kõrvalt vaadates võrdlemisi kena ja paaris maakonnas võis majutusäri lausa õitseda. Samas tuleb meeles pidada, et suvel tehakse tavapäraselt umbes 40% kogu aasta külastustest. Pealinn, mis on muidu andnud ligi poole aastasest turismimahust, jäi paraku üsna tühjaks. Majanduslikult jätab see arusaadavalt sügava jälje ning külmemate ilmade ootuses võib karta, et suvised rõõmusõnumid siseturismi osas jäävad veel mõneks ajaks ainsateks headeks uudisteks turismimaastikul.

Tagasivaade on koostatud statistikaameti majutusstatistika andmete põhjal.