Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Loe kindlasti! Möödunud kevade 7 populaarsemat statistikablogi

Uudis
Postitatud 10. juuni 2021 9:00

Korterite krabamine kinnisvaraturul, leibkondade kulutused, piimahind ja meie keskkonnasäästlikkus – need on vaid mõned teemad, mis lõid möödunud kevadel Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid.

  1. Kortereid rabatakse kokku justkui raha kaotaks väärtuse

    Selle aasta algusest alates krabatakse kinnisvaraturul kortereid sellise hooga nagu pakutav võiks otsa saada ja hakkaksime taas jõudma 2008. aastal lõhkenud kinnisvaramulliga analoogilisse olukorda. Aasta nelja kuuga on müügiks pakutavate uute korterite hulk kahanenud ligi kaks korda.

    Loodus teatavasti ei salli tühja kohta ning jõudsalt on suurenema hakanud aastal 2022 valmivate korterite pakkumine. Müük on liikunud kaugemale tulevikku, järjest rohkem müüakse visiooni. Loe edasi siit.
  2. Eesti lehmad purustavad toodangurekordeid, aga piima kokkuostuhind teeb põllumeestele meelehärmi

    Piimatoodang moodustab veerandi Eesti põllumajandustoodangu väärtusest. Viimase viie aastaga on piimatoodang kokku kasvanud 8% ja toodang lehma kohta isegi 12%. Sellise produktiivsusega oleme koos Taaniga Euroopa Liidu (EL-i) kõrgeima piimatoodanguga riikide hulgas.

    See-eest jäi selle aasta jaanuari seisuga keskmiseks piima kokkuostuhinnaks 296,6 eurot tonni kohta (käibemaksuta ja transpordikuludeta), milles madalam oli hind  Euroopa Liidu riikidest ainult Lätis. Loe edasi siit.
     
    Eesti lehmad purustavad toodangurekordeid, aga piima kokkuostuhind teeb põllumeestele meelehärmi
  3. Imikud on Eestis paremini kaitstud kui mujal

    Eestis suri 2019. aastal tuhande elussündinu kohta 1,6 alla üheaastast last. Faktid kinnitavad, et imikusuremuse poolest oleme jõudnud taasiseseisvunud Eestis heas mõttes absoluutsesse tippu. Veel 1992. aastal suri Eestis tuhande elussündinu kohta koguni 15,7 imikut. Praegu oleme aga eeskujuks enamikele riikidele maailmas. Imikusuremus on maailmas üks olulisemaid demograafilise ja sotsiaalse arengu näitajaid. Loe edasi siit.
     
    Imikud on Eestis paremini kaitstud kui mujal
  4. Kui suurt väärtust loovad ettevõtted maakondades tegelikult?

    Piirkondliku ettevõtlusstatistika murekohaks on see, et ettevõtte asukoha aluseks on juriidiline aadress, samas kui äriühingu tegelik tegutsemise koht võib olla mujal ning neid võib olla ka mitu. Seega saab ettevõtete majandustulemuste põhjal teada, kui suurt väärtust loovad konkreetses maakonnas registreeritud ettevõtted. Hätta jäädakse aga siis, kui soovitakse välja selgitada, kui suurt väärtust loovad ettevõtted huvipakkuvas maakonnas tegutsedes. Loe edasi siit.
  5. Vanemas eas napib naistel omaealisi peigmehekandidaate

    Eestis sünnib rohkem poisse, aga elab rohkem naisi. Mitmendal eluaastal jäävad mehed arvulisse vähemusse ning millised muutused on selles aja jooksul toimunud?

    Aastatel 1922–2019 sündis Eestis 100 tüdruku kohta aastas keskmiselt veidi vähem kui 106 poissi. Samal ajaperioodil elas 100 naise kohta 85–90 meest, teise maailmasõja järel oluliselt vähem. Loe edasi siit.
     
    Vanemas eas napib naistel omaealisi peigmehekandidaate
  6. Kui keskkonnasäästlikud me tegelikult oleme?

    Öeldakse, et meid teeb rikkaks see, mida saame anda. Eestis oleme aga iga aastaga ammutanud järjest suurema tüki kodumaisest keskkonnast. Kodumaise toorme kasutus on viimasel kümnendil arvestatuna kuivkaalus suurenenud 36 miljonilt tonnilt 42 miljoni tonnini aastas. Üksikute materjaligruppide kasutamine õnneks ka väheneb. Loe edasi siit.
  7. Millele kulus Eesti inimeste raha?

    Leibkonnaliige kulutas eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 eurot vähem kui 2019. aastal. Aastaga ühtlustusid peamiselt eluasemele, aga ka vabale ajale ja restoranidele ning hotellidele tehtud kulutused.

    Kuivõrd erinesid leibkonnaliikme kulutused maakonniti? Kui palju ja millele kulus linnas ja maal elavate inimeste raha? Loe edasi siit.