Mis silmist, see meelest

Blogi
Postitatud 18. september 2020 11:45 , juhtivanalüütik Kaia Oras

Sellel laupäeval on taas maailmakoristuspäev, kus ühiselt avaliku ruumi korrastamisse panustatakse. Meid ümbritsevast keskkonnast korjatakse kokku küll nähtav prügi, aga see on siiski vaid õige pisike osa inimeste poolt tekitatud jäätmetest.

Inimkond on loodusest ressursse ammutanud juba mõnda aega, tagasi andnud aga jääke ja elutegevuse teisi produkte, nagu näiteks emissioone, jäätmeid. Järjest rohkem rõhutatakse, et lisaks prügi koristamisele ja sorteerimisele tuleb tarbimise ning prügi probleemiga tegeleda tervikuna. Teadlasedki ütlevad, et edasi me selliselt tarbida ja jäätmeid toota ei saa, sest see pole keskkonna seisukohalt jätkusuutlik.

Prügi vähendamiseks on üks võimalus võimalikult paljude materjalide ringlus ja taaskasutus. See vähendab potentsiaalset jäätmete ladestamist nii Eestis kui ka üle maailma, sest ringlusesse võetud tooted lähevad uuesti kasutusse ja neid prügilatesse ei viida.

Eestis moodustab ringlev materjal 8,7% majanduses kasutatavast materjalivoost

Ringmajanduse aluseks on ressursside ja energia tõhusam kasutamine ning materjalide ja toodete korduskasutamine. Ringmajanduse suurendamisel on mitmeid positiivseid mõjusid. Mida enam suureneb ringlevate materjalide ja toodete osakaal, seda rohkem väheneb aja jooksul keskkonda jõudvate jäätmete hulk.

Materjalide eluea pikendamisele lisaks aitab suurem ringlusesse võtt kaasa ka loovuse ja innovatsiooni edenemisele ning näiteks prügilates tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisele. See omakorda leevendab globaalset soojenemist ja võimaldab loodusega paremas kooskõlas elamist.

Eestis moodustab ringlev materjal Eurostati hinnangul 8,7% majanduses kasutatavast materjalivoost. Levinumad igapäevaselt ringlusse võetavad materjalid on puit, paber, klaas, plast ja metall. Olulised on ka maavarade kaevandamisjäätmed, mida kasutatakse näiteks teede ehituseks, samuti kasutatakse hulgaliselt ehitus- ja lammutusjäätmeid.

Eesti majandust läbivat materjalivoogu kujutab hästi Eurostati poolt loodud voogdiagramm. Klõpsa pildil, et uurida Eesti ja teiste riikide andmeid ning nende muutumist ajas.

Eesti majandust läbiv materjalivoog ja ringlev materjal, 2017

Vasakul on kuvatud majandusse looduskeskkonnast ja teistest riikidest sisenev materjalivoog ning paremal teistesse riikidesse, aga ka prügilasse, õhku ja vette väljuv voog. Keskel on näha majanduses akumuleeruv materjal ja rohelisega on eraldi välja toodud see osa materjalist, mis majandusse taas sisenes.

Majanduses ringleva materjali määr on kõrgeim Hollandis

Ringleva materjali määr on viimaste, 2017. aasta andmete põhjal kõrgeim Hollandis, kus see oli 29,9% ja madalaim 1,6%-ga Iirimaal. Eesti on Eurostati andmetel Euroopa Liidu (EL-i) riikide hulgas üheksandal positsioonil. EL-is tervikuna on ringleva materjali määr veidi tõusnud ja mitmetes meid edestavates riikides isegi märkimisväärselt, samas Eestis on võrreldes 2010. aastaga toimunud väike langus.

ELi ringmajanduse pakett näeb muuhulgas ette, et aastaks 2030 võetakse olmejäätmetest ringlusesse 65% ja et prügilasse ei jõuaks rohkem kui 10% kõikidest tekkinud olmejäätmetest. Praegu jõuab Eestis prügimäele 20% olmejäätmetest.

Majanduses ringleva materjali määr, 2017. aasta võrreldes 2010. aastaga

Nii teadlased kui ka „Teeme ära!“ liikumise korraldajad on hakanud tegelema nn prügipimeduse fenomeniga: kui prügi on silma alt ära, oleks probleem justkui lahendatud. Elukeskkonnast prügi koristamine on vajalik ja samas ka lihtsaim viis panustamiseks. Oluline on aga siiski ka see, mis on silmale nähtamatu. Puhtas keskkonnas võib tunduda, et elame jälgi jätmata. Tegelikult tarbime aga märkimisväärse hulga materjali, mille tõstame oma elust ja inforuumist välja. Seega tasub mõelda, mis jälje me keskkonnale jätame ja kuidas see tulevasi põlvkondi mõjutab.

Fakte Eesti kohta:

  • Olmejäätmeid tekkis 2018. aastal kokku 459 000 tonni ja inimese kohta 347 kilogrammi.
  • Prügilasse ladestati 2018. aastal ca 95 000 tonni olmejäätmeid, mida on ca 72 kg inimese kohta.
  • Kui suhestada 2019. aasta maailmakoristuspäeval Eestis üleskorjatud praht 2018. aastal tekkinud jäätmekogustega, siis see moodustas kõigist Eestis tekkinud olmejäätmetest 0,015% ja kõigist Eestis tekkinud jäätmetest 0,000285%.