Oodatav eluiga on 79,8 aastat, millest tervena elatakse 57,3 aastat
Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 79,8 aastat. Eestimaalaste tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil oli 57,3 aastat, mis langes mullu 2021.–2022. aasta tasemele.
Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg sõnas, et oodatav eluiga on Eestis pidevalt pikenenud, välja arvatud pandeemia-aastatel. „Eelmisel aastal pikenes meeste oodatav eluiga võrreldes 2024. aastaga 0,5 ja naiste oma 0,1 aasta võrra,“ ütles Remmelg ja lisas, et kui 1995. aastal oli oodatav eluiga sünnimomendil 67,6 aastat, siis 2025. aastal oli see 12,2 aasta võrra pikem ehk 79,8 aastat.
Lätis ja Leedus on oodatav eluiga olnud Eestiga võrreldes lühem – 2024. aastal Leedus 77,5 ja Lätis 76,4 aastat. Lätis on oodatav eluiga üks lühemaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga oli juba 1995. aastal 76,7 aastat, on see nüüdseks pikenenud 82,2 aastani ehk 5,5 aasta võrra. Eesti inimeste oodatav eluiga jääb alla Euroopa keskmisele, mis 2024. aastal oli 81,5 aastat. Suurimate näitajatega riigid Euroopas on Šveits ja Hispaania, kus oodatav eluiga ületab 84 aastat.
„Nii Eestis kui ka teistes Balti riikides on meeste oodatav eluiga tunduvalt lühem kui naistel. Meeste oodatav eluiga on Eestis 75,6 ja naistel 83,6 aastat. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe on aastate jooksul vähenenud,“ tõi Remmelg välja.
Eestimaalaste oodatav eluiga on pikim saartel, Tartu- ja Harjumaal
Remmelg selgitas, et oodatav eluiga arvutatakse vastava aasta suremusnäitajate põhjal. „Viimastel aastatel on suremus olnud stabiilne, mistõttu on oodatav eluiga jätkanud pikenemist. Eluea pikenemine peegeldab ühiskonna arengut ning on tihedalt seotud ka teiste teguritega, nagu inimese elukoht ja haridustase,“ kommenteeris ta.
Eesti elanike oodatav eluiga oli mullu pikim saartel, Harju- ja Tartumaal, kõigis neis üle 80 aasta. Lühim oodatav eluiga oli Valgamaal, kus see on 77,3 aastat. Järgnesid Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa. Seejuures on Ida-Virumaa, mis varem oli oodatava eluea pingerea lõpus, tõusnud tagant neljandaks.
„Haridustase mõjutab inimeste elatustaset, millel omakorda on mõju tervisele ja oodatavale elueale. Nii on näiteks kõrgharidusega naiste oodatav eluiga keskmiselt 86,1 aastat, samas kui põhiharidusega meeste eluiga on 69,8 aastat,“ tõi Remmelg näiteks.
Pensioniiga hakkab sõltuma elada jäänud aastate arvust
Lisaks oodatavale elueale sünnil saab elada jäänud aastaid välja arvutada ka ülejäänud vanuste puhul. Näiteks 65-aastastel ehk praegustel pensioniealistel on elada jäänud 19,3 aastat, sealhulgas naistel 21,4 ja meestel 16,3 aastat. Just selles vanuses elada jäänud aastate arvust hakkab järgnevatel aastatel sõltuma ka pensioniiga.
Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad, 2005–2025
| Oodatav eluiga, mehed | Oodatav eluiga, naised | Tervena elatud aastad, mehed | Tervena elatud aastad, naised | |
|---|---|---|---|---|
| 2005 | 67,64 | 78,29 | 48,1 | 52,1 |
| 2006 | 67,68 | 78,60 | 49,7 | 53,9 |
| 2007 | 67,49 | 78,80 | 49,6 | 54,7 |
| 2008 | 68,90 | 79,41 | 52,7 | 57,2 |
| 2009 | 69,98 | 80,06 | 54,8 | 59,0 |
| 2010 | 70,84 | 80,54 | 54,1 | 58,1 |
| 2011 | 71,34 | 81,01 | 53,9 | 57,7 |
| 2012 | 71,36 | 81,17 | 53,0 | 57,0 |
| 2013 | 72,70 | 81,33 | 53,7 | 56,7 |
| 2014 | 72,32 | 81,54 | 53,1 | 57,1 |
| 2015 | 73,08 | 81,85 | 53,6 | 56,1 |
| 2016 | 73,17 | 81,90 | 54,2 | 58,7 |
| 2017 | 73,65 | 82,34 | 54,5 | 59,0 |
| 2018 | 73,86 | 82,44 | 52,8 | 55,6 |
| 2019 | 74,41 | 82,77 | 54,1 | 57,6 |
| 2020 | 74,36 | 82,77 | 55,5 | 59,5 |
| 2021 | 72,76 | 81,40 | 54,9 | 58,0 |
| 2022 | 73,61 | 82,29 | 57,9 | 60,6 |
| 2023 | 74,50 | 83,06 | 56,4 | 59,5 |
| 2024 | 75,09 | 83,44 | 56,8 | 60,6 |
| 2025 | 75,60 | 83,57 | 55,2 | 59,3 |
Tervena elatud aastate arv vähenes
Kuigi oodatav eluiga pikeneb, siis Eesti inimeste tervena elada jäänud aastad sünnimomendil kõiguvad aastast aastasse. Võrreldes 2024. aastaga vähenes tervena elada jäänud aastate arv keskmiselt 1,4 võrra ehk 57,3 aastani. Mehed elavad tervena 55,2 aastat ning naised sellest 4,1 aastat kauem ehk 59,3 aastat. Naistel vähenes tervena elada jäänud aastate arv võrreldes 2024. aastaga 1 aasta ja 2 kuu võrra, meestel rohkem kui 1,5 aasta võrra.
Rohkem on tervena elada jäänud aastate arv vähenenud noorematel inimestel (kuni 35. eluaastani) ja mitte-eestlastel. Vanemates vanusegruppides ei ole sarnast vähenemist märgata.
Tervena elada jäänud aastate üheks oluliseks komponendiks on inimese enda hinnang oma tervisele. Viimastel aastatel on vähenenud nende noorte ja nooremas keskeas olevate inimeste hulk, kes hindavad oma tervist väga heaks või heaks. Samal ajal on neis vanusegruppides suurenenud nende inimeste hulk, kes ütlevad, et põevad mõnd pikaajalist haigust.
Kõrgema haridustasemega inimesed elavad keskmiselt kauem tervena
„Nagu oodatavat eluiga, mõjutab ka tervena elada jäänud aastate arvu haridustase ja elukoht. Aastast aastasse on näha, et linnades elavad inimesed tervena mõne aasta kauem kui maal. Eelmisel aastal oli see vahe 2,8 aastat,“ selgitas Remmelg.
Kõrgharidusega inimesed elavad tervena keskmiselt 13,8 aastat kauem kui põhiharidusega inimesed. Kui siia juurde liita veel sugudevaheline erinevus, siis põhiharidusega meeste tervena elada jäänud aastate arv jääb alla 50, kõrgharidusega naistel on see üle 64 aasta ehk peaaegu pensionini.
Kui 65-aastaste oodatav eluiga on meestel 16,3 ja naistel 21,4 aastat, siis tervena elada jäänud aastaid on neist praegustel 65–69-aastastel meestel 6,6 ja naistel 8,4.
Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu. Oodatava eluea arvutamise metoodika on lahti kirjutatud metoodikadokumendis.
2024. aasta andmed teiste Euroopa riikide oodatava eluea kohta on leitavad Eurostati andmebaasist.
Tervena elada jäänud aastad sünnimomendil näitavad keskmist aastate arvu, kus elatakse tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Selle näitaja arvutamise üks komponent on küsitlusuuringuga saadav info, mil määral on inimestel olnud vähemalt viimasel kuuel kuul mõne terviseprobleemi tõttu piiratud igapäevategevus. Arvesse lähevad ainult need vastused, kus inimene ütleb, et ta ei ole terviseprobleemi tõttu üldse piiratud olnud.
Statistikatööde „Rahvastik“ ja „Eesti sotsiaaluuring“ avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid analüüsib.
Andmed on avaldatud 26.05.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)