Teenindussektori osatähtsus maakondades on suurenenud

Uudis
Postitatud 16. detsember 2016, 10.00

Üle poole Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2015. aastal endiselt Harju maakonnas, ent erinevused maakondade majandusstruktuuris on kasvanud, teatab Statistikaamet. Kogu Eesti lisandväärtusest 69% toodeti teeninduses ja sektori osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud seitsmes maakonnas.

2015. aastal oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 20 miljardit eurot. Harju maakonna panus sellesse oli 63%, millest omakorda 9 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harju maakonnale järgnesid Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-st oli vastavalt 10% ja 7%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiu ja Põlva maakond, neist kumbki panustas Eesti SKP-sse vähem kui protsendi.

Kõige suurem osatähtsus oli teenindussektoril Harju (77%) ja Tartu maakonnas (70%), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõjul. Kolm SKP-sse enim panustanud maakonda (Harju, Tartu ja Ida-Viru) kokku andsid 86% kogu teenindussektori lisandväärtusest. Kõige kiiremini on viimastel aastatel kasvanud sektori osatähtsus Lääne, Järva ja Ida-Viru maakonnas. Sellele vaatamata ei saa rääkida ülejäänud Eesti lähenemisest Harju ja Tartu maakonnale, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinna ja Tartu linna.

Teenindussektori osatähtsus piirkonna lisandväärtusest, 2012–2015 (protsenti)
Maakond Teenindussektori osatähtsus piirkonna lisandväärtusest Teenindussektori osatähtsuse muutus, 2012–2015
2012 2013 2014 2015
Harju 75,4 76,4 76,1 77,3 2,0
..Tallinn 78,8 80,3 80,1 81,5 2,7
Hiiu 50,8 51,4 52,8 53,6 2,8
Ida-Viru 45,0 38,3 40,7 43,5 -1,5
Jõgeva 47,9 46,0 45,3 46,5 -1,4
Järva 46,0 47,6 48,8 49,5 3,5
Lääne 57,2 59,7 61,6 61,1 3,9
Lääne-Viru 48,4 46,4 43,5 44,2 -4,2
Põlva 51,4 55,0 55,1 55,7 4,3
Pärnu 56,6 55,1 55,7 56,4 -0,1
Rapla 56,2 56,4 53,8 54,7 -1,4
Saare 52,4 53,9 53,9 54,9 2,5
Tartu 69,3 69,4 69,0 70,2 0,9
..Tartu linn 75,4 76,4 75,8 77,0 1,6
Valga 52,1 48,8 48,6 49,2 -2,9
Viljandi 49,5 49,5 45,9 47,1 -2,3
Võru 53,9 48,8 47,7 49,3 -4,7
Kogu Eesti 67,6 67,7 67,8 69,2 1,6

Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2015. aastal 27% Eesti majanduse lisandväärtusest. Kolm enim panustanud maakonda moodustavad kolm neljandikku kogu majanduse lisandväärtusest selles sektoris. Aastate jooksul on sektori osatähtsus olnud suurim Ida-Viru maakonnas, ent viimase kahe aastaga on sektori osatähtsus maakonnas märgatavalt vähenenud – 61%-lt 56%-le. Kõige jõudsamalt on sektori osatähtsus kasvanud Lääne-Viru maakonnas, kus 2015. aastal moodustas see juba 44% maakonna lisandväärtusest. Selle tulemusel on Lääne-Viru maakonnast saanud teine maakond, kus tööstus- ja ehitussektori osatähtsus ei jää alla teenindussektorile.

Põllumajandussektor moodustas 2015. aastal 3% Eesti majanduse lisandväärtusest. Sektoril oli suurim osatähtsus Jõgeva maakonnas, kus see andis 24% maakonna lisandväärtusest. Kui enamikus maakondades on sektori osatähtsus lisandväärtusest langustrendis, siis selle protsessiga pole kaasa tulnud Viljandi, Jõgeva, Võru ja Rapla maakond, kus põllumajanduse osatähtsus maakonna lisandväärtuse loomisel hoopis kasvab.

2015. aastal oli SKP elaniku kohta 15 405 eurot, mis on 375 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas – 144% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 90% ja 63% Eesti keskmisest. Väikseim oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas. Sarnaselt arengutele teenindussektoris, on siingi näha Tallinna ja Tartu linna kaugenemist ülejäänud Eestist.

Kaart: SKP elaniku kohta

Teenindussektor – hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.

Tööstus- ja ehitussektor – mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus.

Põllumajandussektor – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük.

Statistikatöö „Regionaalne SKP“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.