Kinokülastajate arv püstitas rekordi

Uudis
Postitatud 14. juuni 2018, 11.00

Eesti kinokülastuste arv püstitas 2017. aastal rekordi ning esimest korda ületati 3,5 miljoni piir, teatab Statistikaamet. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on kinokülastuste arv kahekordistunud. Kinode populaarsusele avaldavad mõju nii kinovõrgustiku laienemine ja suurenenud filmivalik kui ka üleüldine elatustaseme tõus.

Möödunud aastal oli Eesti kinolevis kokku 355 filmi, millest 28 olid toodetud Eestis. Teist aastat järjest olid enam kui pooled kinolevi filmid imporditud Euroopa riikidest. Samal ajal jätkab  vähenemist Ameerika Ühendriikides toodetud filmide osatähtsus, mis jäi sel sajandil esimest korda alla kolmandiku kõigist Eesti kinolevis olnud filmidest.

Kuigi kinolevis linastub aina rohkem Euroopas toodetud filme, on populaarsusedetabelite tipus endiselt USA linateosed. Vaadatuimaks filmiks kujunes eelmisel aastal „Mina, supervaras 3“, mis kogus pisut alla 149 000 kinokülastuse. Üle poole külastajatest käis vaatamas USAs toodetud filme, Euroopa filmid kogusid kõigist külastustest veidi alla veerandi. Kuna paljud Euroopa filmid linastuvad spetsiaalsete festivalide raames, on nende linastusaeg ning vaatajaskond harilikult väiksem kui Hollywoodi kassahittidel.

Eestis toodetud filmidest oli populaarseim „Sangarid“, mida käidi vaatamas üle 85 000 korra. Kokku vaadati Eestis toodetud filme kinodes 282 000 korda ning Eesti filmid teenisid piletitulu üle 1,5 miljoni euro. Eesti kinode üldisest piletitulust (19,4 miljoni eurot) moodustas Eesti filmide piletitulu 8%.

2017. aastal toodeti Eestis 22 täispikka filmi, millest 11 olid mängufilmid ja 11 dokumentaalfilmid. Peale selle toodeti Eestis eelmisel aastal ka 30 lühimängufilmi, 70 lühidokumentaalfilmi ning 7 lühianimafilmi. Kuigi animafilmid on Eesti kinolevis endiselt populaarsed, pole Eestis viimase viie aasta jooksul toodetud ühtegi täispikka animafilmi.

Täispikk film – vähemalt 60-minutise kestusega film. Lühifilm – kuni 59-minutise kestusega film.

Statistikatöö „Filmitoodang“ avaliku huvi peamine esindaja on Kultuuriministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.