Uuest ehitisregistrist saab kodu kvaliteetsetele andmetele

Uudis
Postitatud 21. september 2020 12:25

Uus ehitisregister (EHR) pole enam kauge ja kättesaamatu unistus – juba sel sügisel jõuab see järk-järgult kasutajate silme ette. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson teeb ülevaate juba toimunud ning veel ees ootavatest muutustest.

Küllap teavad paljud ehitisregistri kasutajad, et praegusel registril on mitmeid murekohti, alustades kasutajamugavusest ja lõpetades andmete ebaühtlase kvaliteediga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on seadnud eesmärgiks ehitisregistri andmed korda teha ning luua platvorm, mis on lihtne ja kasutajasõbralik ning millest saab kodu Eesti digitaalsele 3D kaksikule.

Praegu käivad paralleelselt platvormi arendustööd ja andmeparandus. Viimane on ennekõike vajalik selleks, et 2021. aasta registripõhise rahva ja eluruumide loenduse ajaks oleks tagatud vajalik andmekvaliteet. Selleks on vaja suurel hulgal tõeseid andmeid hoonete ehitusaasta, suuruse, veevarustuse, keskkütte ja muude detailide kohta ning nendeni jõudmine on olnud põnev väljakutse. Ehitisregistriga seotud peamised kitsaskohad ilmnesid ka rahvaloenduse teise prooviloenduse tulemustest.

Parandusteni jõudmine eeldab motivatsiooni

Ehitisregistri tohutu hulga andmete sekka on ajaga sattunud ka selliseid, mis ei ole täpsed. Peamine põhjus peitub selles, et 2016. aastal toodi teistest registritest üle hulk andmed, mis on kogutud andmekvaliteedi osas tänapäevastest leebemate nõuetega arvestades. Nõuded on küll ajaga muutunud, kuid hoonete omanikud vanu andmeid naljalt korrastama ei rutta.

Kahjuks puudub ka ministeeriumil võluvits, mille abil kõik täpsed andmed välja manada. Lähtutakse põhimõttest, et tehnika on abimees ja seda tuleb maksimaalselt ära kasutada. Kui info selle kohta, kas mingisse hoonesse läheb veetrass, on kusagil andmebaasides juba olemas, siis püütakse see automaatselt kätte saada. Kui info on piisava täpsusega tuvastatav näiteks aerofotodelt, siis tuleb püüda seda meetodit kasutada.

Registriandmete lõplikuks korrastamiseks vajatakse siiski mõningal määral inimeste abi ning püütakse neid motiveerida, et nad ise tahaksid oma ehitise andmete täpsustamise ette võtta.

Ehitisregistri osas on seega võetud kaks suunda: nii palju kui võimalik, tuleb andmed parandada automaatselt ja EHRi tuleb arendada nii, et andmete vead torkaksid silma ning oleksid seejärel lihtsasti parandatavad.

Sajad tuhanded andmed korrigeeritud

2019. aastal tehti ehitisregistris kokku üle 600 000 paranduse: korrigeeriti ehitiste kasutusotstarvet ja ehitusaastaid, parandati EHRi ning aadressiandmete süsteemi vahelist sünkroonsust ja tehti muid aadresside parandusi.

2020. aastal on töötanud selle kallal, et tuvastada ja parandada eluasemete vee, kanalisatsiooni ja keskküttega liitumise andmed. Samuti jätkatakse ehitusaastate korrigeerimist ajalooliste kaartide ja ortofotode abil. Praeguse seisuga on tuvastatud 60 000 hoone ehitusaasta. Eesmärk on siiski mõnevõrra ambitsioonikam – aasta lõpuks jõuda 75 000 hoone ehitusaasta parandamiseni. Tõsi küll, osa hoonete puhul saab tuvastada vaid selle, et need on ehitatud enne 1919. aastat, sest varasemast ajast puuduvad piisavalt usaldusväärsed kaardid.

Lisaks eelnevale tegeleb maa-amet koos kohalike omavalitsustega ülelendudel tuvastatud hoonete ehitisregistrisse sissekandmisega.

Uued tööriistad jõuavad kasutajateni

Ehitisregistrit on ees ootamas huvitavad arengud, mis alates sügisest järjest kasutajateni jõuavad. Seejuures lisanduvad andmeparanduseks kaks tööriista. Esimene neist on andmete esitamise teatis, mis jõuab kasutajate ette juba tänavu septembri lõpus. Kui ehitisel on puudu näiteks kõrgus või ehitusaasta, saab omanik esitada teatise ning kohaliku omavalitsuse ametnik kannab selle registrisse.

Teine tööriist võimaldab kohalikul omavalitsusel ja erandjuhtudel ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil teha andmetes massparandusi. Kui mingil põhjusel on mõne tänava ääres asuvatel majadel jäänud märkimata, et need on varustatud keskse kanalisatsiooniga, ehkki vastav trass on välja ehitatud juba sajandi alguses, siis saab selle kõik mugavalt korraga ära teha. See tööriist jõuab kasutajate käsutusse hiljemalt tänavu novembris.

Sünnib Eesti digitaalne kaksik

Üheks põnevamaks arenguks võib pidada Eesti ehitatud keskkonna digitaalset 3D kaksikut. See on oma põhimõttelt kaart, kus ehitised võtavad sisestatud andmetele tuginedes ruumilise kuju. Kaarditööriistade peamine eesmärk pole tegelikult andmeparandus, kuid see on väga kasulik lisaväärtus. Kaardilt on näiteks kohe näha mõne hoone ebareaalne kõrgus – kui registrisse on ekslikult märgitud maja kõrguseks 15 meetri asemel 15 millimeetrit, siis see paistab kaardilt välja ning seda on mugav tuvastada ja korrigeerida.

3D kaksiku peamine eesmärk on aga tegelikult hoopis ehitatud keskkonna parem kujundamine ja hindamine. Selle abil saab näiteks enne kinnisvara soetamist mugavalt tuvastada, kuidas ja mis kellaaegadel varjab üks hoone teise eest päikest.

Kõige muu hulgas on arendamisel ka infoportaal, mis asendab senised statistika.ehr.ee ja avaandmed.ehr.ee ning võimaldab saada paremaid koondvaateid ehitatud keskkonna ja seotud menetluste kohta.

Ehitisregistrit ootavad igal juhul ees huvitavad ajad ning muutusi tuleb sinna veelgi. Sellest sünnib suuremat lisandväärtust loov keskkond, mis on mugav ja kasutajasõbralik ning võimaldab vajalikud toimingud teha tunduvalt kiiremini kui praegu harjunud oleme.