Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

Valitsemissektori eelarve on puudujäägis ja võlg aastaga kahekordistunud

Uudis
Postitatud 25. märts 2021 8:00

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. aastal 4,8% ja võla tase 18% sisemajanduse koguproduktist. Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Ahermaa sõnul olid möödunud aastal kulud suuremad kui tulud nii keskvalitsusel kui ka sotsiaalkindlustusfondidel, puudujääk oli vastavalt 991 ja 320 miljonit eurot. „Valitsemissektori seis oli 2020. aastal märkimisväärselt ebasoodsam kui aasta varem. Kulude kiire kasvu tingisid eelkõige koroonaviirusega seotud meetmed, näiteks toetused. Kohalikel omavalitsustel seevastu ületasid tulud kulusid ja nende eelarve ülejääk oli 5,6 miljonit eurot,“ lisas Ahermaa.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg* (Maastrichti võlg) oli aasta lõpuks ligi 5 miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga suurenes võlg kaks korda ja ühtlasi oli tegemist viimase 20 aasta kõrgeima näitajaga. Samas on Eesti võla tase jätkuvalt oluliselt madalam Maastrichti kriteeriumi ülempiirist. Suurenes nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võlg. Pikaajalised laenukohustused kasvasid aastaga 38%.

Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Keskvalitsuse koguvõlg oli 4,9 miljardit eurot, millest 802 miljonit eurot moodustasid kohustused sotsiaalkindlustusfondide ees. Välisvõla osatähtsus ehk kohustused välismaailma vastu kasvasid keskvalitsuse võlakohustustes  66%-ni. Suurenemine toimus riigi pikaajaliste võlakirjade emiteerimise ja Põhjamaade investeerimispangast laenu võtmise tõttu. Keskvalitsuse pikaajaliste võlakirjade maht suurenes oluliselt, olles aasta lõpus 1,5 miljardit eurot. Jätkus ka lühiajaliste võlakirjade väljaandmine, mille mahuks oli aasta lõppedes 425 miljonit eurot.

Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega ning sihtasutused. Nende koondvõlg suurenes 2019. aastaga võrreldes 16% ja oli 876 miljonit eurot. Pikaajaliste võlakirjade maht vähenes aastaga 17% ja laenudega seotud kohustused kasvasid 21%.

Sotsiaalkindlustusfondid ehk haigekassa ja töötukassa valitsemissektori võlga ei panustanud.

* Valitsemissektori võlg ehk Maastrichti võlg on valitsemissektorisse kuuluvate üksuste sularaha ja hoiuste, võlaväärtpaberite ning laenude kohustused. Seda mõõdetakse osatähtsusena sisemajanduse koguproduktis (SKP-s). Valitsemissektori võlg näitab seda, kui palju on riik laenu võtnud ja kui suures ulatuses hoiustab ta teiste üksuste raha.

Võla nimetus tuleneb Maastrichti kriteeriumitest, kus on euroalaga liitumiseks muuhulgas sätestatud ka kandidaatriigi valitsemissektori võla piir (võlg ei tohi ületada 60% SKP-st). Võlga arvestatakse intressikohustusteta.

Vaata ka valitsemissektori rahanduse valdkonnalehte.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.



Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock

Kõik loevad! Osale suurel Eesti rahva e-loendusel 28.12–22.01. Alusta siin!