Blogi

Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset ning võrreldi tulemusi teiste riikidega. Selgus, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal suurenenud ning põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud. Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad ning üleüldiselt on Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohal.
Loe edasi 3. august 2022
Blogi

Peaaegu veerand Eesti eluruumidest on püsielaniketa

Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?
Loe edasi 2. august 2022
Uudis

Tööstustoodangu kasv peatus juunis

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juunis püsivhindades 0,4% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes - energeetikas 18,4% ning mäetööstuses 28,9%, kuid langes töötlevas tööstuses 2,5%.
Loe edasi 2. august 2022
Uudis

Kaugtööd teeb üle veerandi Eesti töötajaskonnast

Kaugtöötamine on viimastel aastatel oluliselt populaarsust kogunud. Kui kümme aastat tagasi kasutas Eestis kaugtöövõimalust kõigest 7,3% hõivatutest, siis möödunud aastal juba 28% ehk 181 600 inimest. Kaugtööd tegevaid naisi oli 2021. aastal 98 200 ja mehi 83 400.
Loe edasi 14. aprill 2022
Blogi

Tööturul on varasemast rohkem inimesi, kuid ebakindlamate töösuhetega

Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.
Loe edasi 29. detsember 2021
Blogi

Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Loe edasi 24. august 2021
Uudis

Aastaga lisandus üle 40 000 kaugtöö tegija

Möödunud aastal kasutas oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest ehk 40 400 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige populaarsem oli kaugtöö teises kvartalis, kui seda võimalust kasutas koguni 198 700 inimest.
Loe edasi 17. veebruar 2021
Uudis

Aastaga lisandus üle 16 000 töötu

Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020. aastal tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 66,7% ja töötuse määr 6,8%. Töötuid oli 47 900, mis on 16 600 võrra rohkem kui aasta varem.
Loe edasi 15. veebruar 2021
Blogi

Kas tööea mõiste on ajale jalgu jäänud?

Erinevas vanuses inimeste aktiivsus tööturul on Eesti taasiseseisvumise perioodil oluliselt muutunud. Sellega seoses on pidamata arutelu tööea mõiste üle, mis mõjutab oluliselt hinnanguid tööturu olukorrale tulevikus.
Loe edasi 12. jaanuar 2021