VÄLISPROJEKTIDE PROJEKTIJUHT
Statistikaamet võttis tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika
Statistikaamet võttis 2026. aasta jaanuarist tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika. Samuti uuenes tarbijahinnaindeksi klassifikaator, kus hinnamuutuseid uuritakse nüüdsest 13 põhirühmas.
Eesti taliolümpiaalade harrastajate kasvu veavad jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine
Eesti taliolümpiaalade organiseerunud harrastajate arv on statistikaameti andmetel viimase kümne aastaga kasvanud 40% võrra ning alla 20-aastaste taliolümpiaalade harrastajate osakaal tõusnud 7 protsendipunkti. Kasvu veavad eeskätt jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine, samuti on lisandunud harrastajaid mäesuusatamises, lumelauasõidus, vigursuusatamises ja kiiruisutamises. Vähenenud on harrastajate hulk murdmaasuusatamises ja suusahüpetes.
70 miljonit andmerida analüüsimiseks: täpne rahvaarv selgub kevadeks
Jaanuari keskel avaldas statistikaamet, et Eestis elab 2026. aasta alguse seisuga 1 362 954 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarvu avaldab amet aprillis. Kas vahepeal leitakse registritest sünde ja surmi juurde? Ja miks teab statistikaamet alles kevadeks, kes Eestisse ja siit välja rändasid?
Sinu vastus loeb: statistikaamet viib sel aastal läbi seitse olulist isiku-uuringut
Kuhu kulub Eesti elanike raha? Kas inimesed käivad rohkem kinos või teatris? Kuidas on viimase aastaga muutunud meie sissetulekud ja elamistingimused? Neile ja mitmetele teistele küsimustele otsivad vastuseid statistikaameti 2026. aasta isiku-uuringud, kus iga valimisse sattunud inimese vastused annavad asendamatu panuse Eesti elu kirjeldamisse.
Kas minu ettevõttes on palgalõhe?
Sooline palgalõhe võib ettevõttes kujuneda ka nii, et tööandja seda ei märka ja pole sellest teadlik. Kas teate, kas ja miks on palgad teie ettevõttes naistel ja meestel erinevad? Kas palgalõhe teie ettevõttes on selgitatav ja õigustatud? Statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegel aitab just sellistele küsimustele tööandjate tähelepanu juhtida.
Veebruaris mõjutas tööstustoodangu tootjahinnaindeksit enim elektrienergia hinnatõus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 3,3% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6,1%.
Kuidas arvutatakse Eestis töötuse näitajaid?
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
HTMi kogemus: andmed peavad toetama asutuse põhitegevust
Korrastatud andmed aitavad muuta organisatsiooni töö kiiremaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Ainuüksi andmekirjelduste loomisest ja andmehalduse raamistiku koostamisest selleks aga ei piisa. Organisatsioon peab ennekõike suutma vastata küsimusele, kuidas andmete haldamine toetab selle põhitegevust ja peamisi eesmärke. Nii kirjeldab oma kogemust haridus- ja teadusministeeriumi andmehalduse juht Katre Seema.
Jaanuaris kasvas kaupade eksport 13% ja import 16%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13% ja import 16%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 331 miljonit eurot, mis on 85 miljoni võrra suurem kui aasta varem.
205 000 turisti: majutusettevõtete külastatavus tõusis jaanuaris 6%
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta jaanuaris majutusettevõtetes 205 000 turisti, mida on 6% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% rohkem ja siseturiste 1% vähem.
Vabu ametikohti oli 2024. aasta viimases kvartalis 9071
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9071 vaba ametikohta, mida on 1,4% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist 6705 inimest.
Tarbijahinnaindeks kasvas veebruaris 1,4% (parandatud 7.03.2025)
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aasta veebruaris eelmise kuuga võrreldes 1,4% ning 2024. aasta veebruariga võrreldes 5,3%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 10,6% kallimad.
Keskmine palk tõusis mullu 8,1%
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui 2023. aastal. 2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui 2023. aasta samal perioodil.
Jaanuaris vedas töötleva tööstuse mahtude kasvu puidutööstus
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta jaanuaris püsivhindades 2,5% vähem toodangut kui 2024. aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 2%, kuid kahanes mäetööstuses 7,4% ja energeetikas 21,8%.
Teenuste eksport kasvas 2024. aastal 7% ja import 5%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aastal teenuste eksport 7% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 12,5 miljardi ja imporditi 9,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 2,9 miljardit eurot, mis on 333 miljoni euro võrra suurem kui 2023. aastal.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid veebruaris 1,3%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3%, eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%.