Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 5% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul kahanes maht 6%.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta kolmandas kvartalis 1959 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1500 eurot. 

Statistikaameti andmetel sõlmiti 2024. aasta kolmandas kvartalis õnnetusjuhtumikindlustuse lepinguid 2,5 miljoni ja varakindlustuse lepinguid 42,5 miljoni euro väärtuses, mis on vastavalt 7,4% ja 6,7% rohkem kui aasta varem samal ajal.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,2%.

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust selgus, et töökeskkonnas on seksuaalset ahistamist kogenud 33% naistest ja 17% meestest.  

Alates 2025. aasta algusest ei pea ettevõtjad kauba saabumisel Euroopa Liidust (EL-ist) statistikaametile enam andmeid esitama. Sellega väheneb EL-i liikmesriikidega kaubavahetust pidavate paljude ettevõtjate halduskoormus keskmiselt kolmandiku võrra.

Teisipäeval, 19. novembril tähistatakse rahvusvahelist meestepäeva, millega juhitakse tähelepanu meeste tervisele ja heaolule. Mida näitavad statistikaameti andmed Eesti meeste kohta? 

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,4%, tööhõive määr 69,1% ja tööjõus osalemise määr 74,6%. Eelmise kvartaliga võrreldes oli töötuid 1500 võrra vähem.

Statistikaameti andmetel moodustasid 2023. aastal töötud 59% kogu alakasutatud tööjõust, samas kui 30,7% kasutamata tööjõust moodustasid mitteaktiivsed tööotsijad. Vaeghõivatud moodustavad läbi aastate ligikaudu kümnendiku kogu alakasutatud tööjõust.