Urmet Lee: statistika sõltumatus ei tohi langeda pealiskaudsuse ohvriks
Riigiametite töö peab olema poliitiliselt sõltumatu. Valitsused vahetuvad, kuid riigi toimimise järjepidevus peab säilima. See põhimõte on eriti oluline riikliku statistika tegemisel. Statistika ei ole pelgalt tehniline tegevus – statistilised näitajad kujundavad arusaamu ühiskonnas toimuvast ning mõjutavad otseselt poliitikakujundust, avalikku debatti ja hinnanguid valitsejate tööle.
Statistikaameti juhtimislaudadelt leiab nüüd piirkondliku sissetulekute statistika
Kui paljud Eesti linnade ja valdade elanikud teenivad tulu palgatöö või investeerimisega? Aga kui suur on peretoetuste saajate või pensionäride osakaal? Statistikaameti kohalike omavalitsuste juhtimislaudadelt leiab nüüd mugavalt koondinfo sissetulekute kohta.
Leibkonna eelarve uuring: eestimaalane maksab trenni, mitte tribüüni eest
Üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu kohaselt kulutavad eestimaalased spordiga seotud kaupadele ja teenustele 1,4% leibkonna eelarvest, mida on veidi rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Suurem osa rahast läheb aktiivsele osalemisele, mitte spordiürituste pealtvaatamisele. Spordikulu on seotud sissetulekuga ning kulutused on suuremad linnades ja lastega peredes.
Eluaseme hinnaindeksi aastakasv oli viimaste aastate väikseim
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus
Möödunud aastal tehti ühistranspordiga 198 miljonit sõitu
Enam kui pooled eelmisel õppeaastal Eesti kõrgkoolides õppinud välisüliõpilased töötasid õpingute kõrvalt
Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot.