Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Rahvusvaheline turismipäev: kes, kus ja kuhu reisivad?
Rahvusvahelist turismipäeva tähistatakse iga aasta 27. septembril, et tõsta teadlikkust turismi tähtsusest ning selle sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust mõjust. Maailma turismiorganisatsiooni* (UN Tourism, varem UNWTO) andmetel moodustab turismisektor umbes 10% maailma SKPst ja pakub sadu miljoneid töökohti kogu maailmas. Sel puhul uurisime, kuidas on viimasel ajal muutunud ülemaailmsed turismitrendid ning kui palju ja kuidas reisivad Eesti inimesed.
Kaupade eksport kasvas jaanuaris 4%, import aga kahanes 2%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris võrreldes 2025. aasta sama kuuga 4% ja import vähenes 2%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi enam kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 247 miljonit eurot, mis on 103 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem.
Teenuste väliskaubanduse kasvu mõjutas enim muude äriteenuste import ja eksport
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2025. aasta neljandas kvartalis teenuste eksport 8% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,6 miljardi ja imporditi 2,8 miljardi euro eest. 2025. aastal kokku suurenes teenuste eksport 10% ja import 11% ning teenuseid eksporditi 13,8 miljardi ja imporditi 10,6 miljardi euro eest.
Kaupade eksport kasvas 2025. aastal 7% ja import 8%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 7% ja import 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades enam kui 18,6 miljardi euro ning imporditi enam kui 22,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,8 miljardit eurot, mis on 443 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal. Mullu detsembris suurenes kaupade eksport võrreldes 2024. aasta sama ajaga 16% ja import 4%.
Novembris kasvas kaupade eksport 3% ja import 7%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta novembris võrreldes 2024. aasta sama ajaga 3% ja import 7%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,6 miljardi ja imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Eesti päritolu kaupu eksporditi novembris vähem kui aasta varem.
Oktoobris väliskaubandus veidi kasvas, Eesti päritolu kaupade eksport kahanes
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport oktoobris võrreldes 2024. aasta sama kuuga 5% ja import 4%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,7 ja imporditi enam kui 2 miljardi euro eest. Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis veidi vähenes.
Kolmandas kvartalis kasvas teenuste eksport 12% ja import 13%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2025. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport 12% ja import 13%. Teenuseid müüdi jooksevhindades veidi enam kui 3,6 miljardi ja imporditi ligi 2,8 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 834 miljonit eurot, mis on 60 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.
Septembris kasvas kaupade eksport 4% ja import 6%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4%, ja import 6%. Teises ja kolmandas kvartalis väliskaubanduse kasv aeglustus.
Kaupade eksport vähenes augustis 2%
Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport augustis võrreldes 2024. aasta sama kuuga 2%, import aga suurenes 2%. Kaupade ekspordi kahanemist mõjutas augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse.
Juulis kasvas kaupade eksport 9% ja import 11%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 9% ja import 11%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 444 miljonit eurot, mis on 76 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.
Teises kvartalis kasvas teenuste eksport 8% ja import 11%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2025. aasta teises kvartalis teenuste eksport 8% ja import 11%. Teenuseid müüdi jooksevhindades ligi 3,4 miljardi ja imporditi ligi 2,6 miljardi euro eest.
Kaubavahetus kasvas esimeses kvartalis 14%, teises kvartalis kasv aeglustus
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta juunis mullusega võrreldes kaupade eksport 6% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ning imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest.
Mais eksporditi enim elektriseadmeid ning imporditi põllumajandussaaduseid ja toidukaupu
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta mais kaupade eksport 2% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ning imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 281 miljonit eurot, mis on 78 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem mais.