Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa juulis avaldatud statistikaameti andmetele.
Iga neljas Eesti leibkond tarbis enda kasvatatud või korjatud toitu
Seni viimase, 2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 39% Eesti leibkondadest. Keskmiselt sõi enda tarbeks toitu korjanud või kasvatanud leibkond aastas ära 82 kilogrammi kartuleid, 50 kilogrammi õunu ja 9 kilogrammi seeni. Kõige populaarsem oli toidu kasvatamine ja korjamine suurperede ja pensionäride hulgas.
Statistikaamet uurib Arvamusfestivalil, kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada
Statistikaamet kutsub 8. augustil Paidessse Arvamusfestivalile kuulama ja kaasa mõtlema. Arutelus „Kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada?“ otsivad eksperdid vastust küsimusele, kuidas kasutada andmeid targalt ja turvaliselt ühiskonna hüvanguks.
Teravilja kasvupind on aastaga 4% vähenenud
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse tänavu teravilja teraks 333 600 hektaril, mis on 4% väiksem kasvupind kui 2025. aastal. Võrreldes eelmise aastaga on taliteravilja kasvupind vähenenud 8%, suviteravilja kasvupind aga suurenenud 3%.
Oktoobris väliskaubandus veidi kasvas, Eesti päritolu kaupade eksport kahanes
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport oktoobris võrreldes 2024. aasta sama kuuga 5% ja import 4%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,7 ja imporditi enam kui 2 miljardi euro eest. Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis veidi vähenes.
Kolmandas kvartalis kasvas teenuste eksport 12% ja import 13%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2025. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport 12% ja import 13%. Teenuseid müüdi jooksevhindades veidi enam kui 3,6 miljardi ja imporditi ligi 2,8 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 834 miljonit eurot, mis on 60 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.
Septembris kasvas kaupade eksport 4% ja import 6%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4%, ja import 6%. Teises ja kolmandas kvartalis väliskaubanduse kasv aeglustus.
Kaupade eksport vähenes augustis 2%
Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport augustis võrreldes 2024. aasta sama kuuga 2%, import aga suurenes 2%. Kaupade ekspordi kahanemist mõjutas augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse.
Juulis kasvas kaupade eksport 9% ja import 11%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 9% ja import 11%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 444 miljonit eurot, mis on 76 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.
Teises kvartalis kasvas teenuste eksport 8% ja import 11%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2025. aasta teises kvartalis teenuste eksport 8% ja import 11%. Teenuseid müüdi jooksevhindades ligi 3,4 miljardi ja imporditi ligi 2,6 miljardi euro eest.
Kaubavahetus kasvas esimeses kvartalis 14%, teises kvartalis kasv aeglustus
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta juunis mullusega võrreldes kaupade eksport 6% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ning imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest.
Mais eksporditi enim elektriseadmeid ning imporditi põllumajandussaaduseid ja toidukaupu
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta mais kaupade eksport 2% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ning imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 281 miljonit eurot, mis on 78 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem mais.
Aprillis kaubavahetuse kasv aeglustus: eksport kasvas 3% ja import 1%
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta aprillis kaupade eksport 3% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ning imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 332 miljonit eurot, mis on 13 miljonit vähem kui aasta varem aprillis.
Esimeses kvartalis suurenes teenuste väliskaubandus enim EL-i väliste riikidega
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 5% ja import 11%. Teenuseid müüdi jooksevhindades enam kui 3 miljardi ja imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 548 miljonit eurot, mis on 98 miljonit vähem kui 2024. aasta esimeses kvartalis.
Täpsed väliskaubanduse andmed annavad Eesti ettevõtetele konkurentsieelise
Ajal, mil tehisintellekt genereerib tõesena näivat infot, võivad täpsed väliskaubanduse andmed anda Eestile ja Eesti ettevõtetele olulise konkurentsieelise. Väliskaubanduse statistika alusel saavad ettevõtlusorganisatsioonid leida Eesti kaupadele uusi ja perspektiivikaid sihtturge, valitsus saab aga hinnata, milliste kaupade tarnelogistika on majandusele oluline.
Kaupade eksport kasvas märtsis 17% ja import 13%
Statistikaameti andmetel suurenes 2025. aasta märtsis kaupade eksport 17% ja import 13%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi ning imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 237 miljonit eurot, mis on 12 miljonit vähem kui aasta varem märtsis.