Tule tööle
Tule tööle
ANALÜÜTIK
Uudis
Kes on Eesti valijad?
Uudis
2026. aasta avaldamiskalender on valmis!
Statistikaameti veebilehel on avalik 2026. aasta avaldamiskalender, kust poliitikakujundajad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka pressiteadete avaldamise kohta.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid septembris 1,2%
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks septembris võrreldes augustiga 1,2%. Eelmise aasta septembriga võrreldes tõusis indeks 5,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis septembri hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.
Uudis
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.
Uudis
Eesti on maailmakoristusel eeskujuks, aga mitte jäätmete ringluses
Laupäeval, 20. septembril on ÜRO kalendri järgi maailmakoristuspäev, mille eesmärk on tõsta teadlikkust jäätmemajandusest ja viia maailm puhtama tuleviku poole. Eestist alguse saanud ja praeguseks üks maailma suurimaid kodanikualgatusi ootab igaühe panust. Mida näitab jäätmestatististika Eesti kohta? Statistikaamet heidab värske pilgu!
Uudis
Köögivilja ja maasika kasvupind väheneb jätkuvalt, tera- ning kaunvilja koristatakse varasemast rohkem haljasmassiks
Statistikaameti 2023. aasta esialgsetel andmetel on põllumajandusmaa kogupind püsinud tänavu pea muutumatuna. Samas kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind on suurenenud 2,5 korda ning varasemast suurem osa tera- ja kaunvilja planeeritakse koristada haljasmassiks. Pikalt langustrendis olnud köögivilja ja maasika kasvupind on veel vähenenud 8%.
Uudis
Suur osa Eesti põllumajandusmaast ja loomakasvatusest on mahe
2022. aastal oli statistikaameti andmetel Eesti 986 000 hektarist kasutatavast põllumajandusmaast peaaegu veerand ehk üle 230 000 hektari tunnustatud mahe või mahepõllumajandustootmisele üleminekuajal. Mahemaa pind on aasta-aastalt pidevalt suurenenud ja Euroopas hoiab Eesti selle tulemusega Austria järel teist kohta. Lamba- ja kitsekasvatusest on tunnustatud mahe 44% ja veisekasvatusest 18%.
Uudis
Teravilja ja piima jätkub, muu toidu osas sõltume impordist
Põhilisi teraviljaliike ja piimatooteid arvestades toodetakse Eestis teravilja 3,1 ja piimatooteid 1,1 korda rohkem kui neid tarbitakse. Samas enamike teiste põllumajandussaaduste puhul on arvestuslik tarbimine suurem kui kodumaine toodang. Isevarustatuse tase on kartulil 61%, köögiviljal 38% ja puuviljal 12%. Loomakasvatussaadustest on lihal isevarustatus 78%, munadel 51% ja meel 90%.
Uudis
Eesti taimekasvatajad said eelmisel aastal hea saagi
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta lõplik teraviljasaak 1 529 000 ja kartuli kogusaak 78 000 tonni, mis on vastavalt 19% ja ligi 10% 2021. aastast suurem. Kaunvili lõi mullu saagirekordi.
Uudis
Piima keskmine kokkuostuhind oli eelmisel aastal kõrgem kui kunagi varem
Statistikaameti andmetel osteti eelmisel aastal põllumajandustootjatelt Eestis kokku 800,2 tuhat tonni piima, mille eest tasuti põllumeestele ligi 371 miljonit eurot. Aasta keskmine kokkuostuhind oli 463,49 eurot tonni eest, mis on 47% kõrgem kui aasta varem ja kõrgem kui kunagi varem.
Uudis
Põllumeeste teenitud tulu vähenes mullu veerandi võrra
Eesti põllumajandustoodangu väärtus tõusis 2021. aastal 13% ja jõudis esmakordselt miljardi euroni, kuid kasvavate kulude tõttu vähenes põllumeeste teenitud tulu veerandi võrra, selgus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seireks ja hindamiseks väljatöötatud põllumajanduse majandusliku arvepidamisest.
Uudis
Eesti teravilja kogusaagiks kujuneb tänavu prognoositavalt 1,5 miljonit tonni
Statistikaameti esialgsete saagiandmete ja maaeluministeeriumi hinnangu kohaselt kujuneb selle aasta teraviljasaak 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest.
Blogi
Põllumeestele makstav piima kokkuostuhind on tõusuteel
Piima keskmine kokkuostuhind oli eelmisel aastal 316 eurot tonni eest, mis on viimase nelja aasta kõrgeim. Kui eelmise aasta alguses jäi piima hind alla 300 euro tonni eest, siis teisest poolaastast hakkas hind tõusma ja jõudis detsembriks tasemeni 358 eurot tonni eest, millest kõrgem oli hind viimati 2014. aastal. Piima kokkuostuhinna muutust kirjeldab statistikaameti analüütik Anton Kardakov.
Uudis
Piimalehmade arv langes Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele
Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes eelmise aasta lõpu seisuga kõigi põllumajanduslikes majapidamistes peetavate loomade arv. Piima toodeti 2021. aastal 839 400 tonni ehk 1% võrra vähem kui aasta varem, samas suurenes munatoodang 5%.
Blogi
Suvekuumus kahandas enamiku põllumajanduskultuuride saagikust
Möödunudaastase kuiva suve tõttu jäi enamike põllumajanduskultuuride saagikus 2021. aastal madalamaks kui aasta varem. Saagikus tõusis vaid osadel köögiviljadel ja puuviljadel. Teravilja kogusaak oli 21%, kaunviljal 34% ja kartulil 25% 2020. aasta tasemest väiksem. Statistikaameti analüütik Ege Kirs võttis lõplike andmete alusel 2021. saagiaasta kokku.
Uudis
Põuane suvi kahjustas põllumeeste saaki
Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel oli septembri keskpaigaks koristatud 95% teraviljapinnast, kust saadi 1,25 miljonit tonni saaki. Hektarilt saadi keskmiselt viiendiku võrra vähem teravilja kui mullu.
Blogi
Eesti elanikud söövad Poola õunu ja Hollandi pirne
Taas on käes see aeg aastast, kus tegeletakse viljakoristusega õuna- ja pirnipuu aedades ning varutakse vitamiine. Seekordses blogis heidame pilgu koduaedade 2020. aasta pindadele ja sellele, kui palju ja kust õunu ja pirne sisse toome.