„Ütlen inimestele alati, et ma ei küsi ühtegi PIN-koodi." Statistikaameti küsitlejad räägivad oma töö köögipoolest
„Ükskõik, kuidas inimene vastab – austus tema vastu peab jääma,“ räägivad statistikaameti küsitlejad Pille Kaljurand, Merike Tsilke ja Hille Maripuu, kes teevad pea iga päev kõnesid paljudele Eesti inimestele. Nad tunnistavad, et üha sagedamini ei võta inimesed küsitlejate kõnesid vastugi, aga need, kes võtavad – neilt saab palju tagasi ka.
Esimeses kvartalis kasvas enim bussisõitjate arv linnaliinidel
Statistikaameti andmetel kasutas 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtete transporditeenust 49,9 miljonit sõitjat, mis on 2% vähem kui mullu samal ajal. Busse kasutas 41,6 miljonit ja ronge 1,9 miljonit sõitjat. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kasutati busse 4% rohkem, reisironge aga sama palju. Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6%.
Turunduse praktikant: vabadus ja vastutus on kõige olulisemad
Praktikale minnes ei osanud ma arvata, et see kujuneb nii mitmekülgseks kogemuseks. Ootasin klassikalist töövarjutamist, kuid tegelikkus oli hoopis midagi muud – meile anti vastutust ja vabadust oma ideid päriselt ellu viia.
Mida näitab värske abielude ja lahutuste statistika?
Statistikaameti andmetest selgub, et mullu sõlmiti Eestis kokku 6361 abielu, mida on 2% võrra vähem kui 2023. aastal. 2024. aastal lahutati 2 893 abielu, mida on 9,2% võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine 2024. aastal lahutatud abielu kestis 11 aastat. Milliseid põnevaid fakte abielude ja lahutuste statistikast veel selgub?
Kuidas arvutatakse Eestis töötuse näitajaid?
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
HTMi kogemus: andmed peavad toetama asutuse põhitegevust
Korrastatud andmed aitavad muuta organisatsiooni töö kiiremaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Ainuüksi andmekirjelduste loomisest ja andmehalduse raamistiku koostamisest selleks aga ei piisa. Organisatsioon peab ennekõike suutma vastata küsimusele, kuidas andmete haldamine toetab selle põhitegevust ja peamisi eesmärke. Nii kirjeldab oma kogemust haridus- ja teadusministeeriumi andmehalduse juht Katre Seema.
Jaanuaris kasvas kaupade eksport 13% ja import 16%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13% ja import 16%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 331 miljonit eurot, mis on 85 miljoni võrra suurem kui aasta varem.
205 000 turisti: majutusettevõtete külastatavus tõusis jaanuaris 6%
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta jaanuaris majutusettevõtetes 205 000 turisti, mida on 6% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% rohkem ja siseturiste 1% vähem.
Tarbijahinnaindeks kasvas veebruaris 1,4% (parandatud 7.03.2025)
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aasta veebruaris eelmise kuuga võrreldes 1,4% ning 2024. aasta veebruariga võrreldes 5,3%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 10,6% kallimad.
Keskmine palk tõusis mullu 8,1%
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui 2023. aastal. 2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui 2023. aasta samal perioodil.
Jaanuaris vedas töötleva tööstuse mahtude kasvu puidutööstus
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta jaanuaris püsivhindades 2,5% vähem toodangut kui 2024. aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 2%, kuid kahanes mäetööstuses 7,4% ja energeetikas 21,8%.
Teenuste eksport kasvas 2024. aastal 7% ja import 5%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aastal teenuste eksport 7% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 12,5 miljardi ja imporditi 9,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 2,9 miljardit eurot, mis on 333 miljoni euro võrra suurem kui 2023. aastal.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid veebruaris 1,3%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3%, eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%.
Majandus kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis 1,2%
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga 1,2%. Eesti SKP vähenes 2024. aastal kokku 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP möödunud aasta viimases kvartalis 10,6 miljardit eurot ja 2024. aastal kokku 39,5 miljardit eurot.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 3%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 804 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 3%.
Sõiduautode müük kasvas mullu 7%
Statistikaameti andmetel müüdi 2024. aastal Eestis 50 424 sõiduautot, mida on 7% enam kui aasta varem. Nendest 25 746 olid uued ja 24 678 kasutatud sõiduautod. Võrreldes 2023. aastaga registreeriti uusi sõiduautosid 12% ja kasutatuid 1,5% rohkem.