Metsandus

Statistikatöö eesmärk on anda teavet metsaraie, metsakultuuride rajamise ja metsade uuendamise kohta.

Metsaraie riikliku metsainventeerimise (SMI) alusel;

metsaraie raiedokumentide alusel maakonna ja metsamaa liigi järgi;

metsakultuuride rajamine maakonna järgi;

metsa uuendamine maakonna järgi

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

maailma looduskaitseliidu (International Union for Conservation of Nature) metsakaitse kategooriad;

ÜRO Euroopa majanduskomisjoni (United Nations Economic Commission for Europe) / ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (Food and Agriculture Organization of the United Nations) parasvöötme ja põhjaalade metsaressursside arvestuse 2000 metsakategooriad ja definitsioonid

Metsamajandus

Enamuspuuliik – valitsev puuliik, mis on puistus suurima tüvemahuga

Harvendusraie – hooldusraie liik metsa väärtuse suurendamiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks

Hooldusraie – metsakasvatuslik võte, mille eesmärk on parandada metsa kvaliteeti ja/või metsa sanitaarseisundit. Hooldusraie hulka kuuluvad valgustusraie kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie vähemalt kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie.

Looduslikule uuendamisele kaasaaitamine – metsauuendusviis loodusliku uuenduse tekkeks või selle kasvu soodustamiseks mitmesuguste võtetega (maapinna ettevalmistamine, seemnepuude või nende gruppide jätmine, okaspuu-uuenduse puhastamine rohust ja lehtpuudest, osaline kultiveerimine jms)

Majandatav metsamaa – metsamaa (puistud), mis ei kuulu rangelt kaitstava metsa ehk hoiumetsa kategooriasse. Hõlmab osaliste majanduspiirangutega metsi (näiteks veekaitsemets, metsise kaitsetsoon, Natura 2000 alad).

Metsa istutamine – metsauuendusviis, kus noored puutaimed pannakse kasvama alalisse kasvukohta

Metsakülv – metsauuendusviis, kus puude seemned külvatakse ettevalmistatud (mineraliseerutud) maalapile või -ribale

Metsamaa – puittaimestiku kasvukoht, vähemalt 0,1 hektari suuruse pindalaga maatükk, millel kasvavate puittaimede kõrgus on vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitus vähemalt 30%. Hõlmab ajutiselt metsata alasid (raiesmikud, tormiheite- või põlenud alad).

Muu raie alla kuuluvad
- trassiraie, mis hõlmab kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamist puudest, mille keskmine rinnasdiameeter on üle kaheksa sentimeetri;
- kujundusraie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks;
- raadamine, mis võimaldab kasutada maad muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Puistute keskmine hektarivaru – puidu maht tihumeetrites hektari kohta

Puistute varu keskmine juurdekasv aastas – puistute varu lõpp- ja algväärtuse vahe, mis näitab, kui palju puistute üldvaru aasta jooksul suureneb (metsa korraldamise juhendi juurdekasvu arvutamise mudelite järgi)

Puistute üldvaru – puidu maht kuup- ehk tihumeetrites kännu kõrgusest ladva tipuni koos koore ja ilma okste mahuta

Territooriumi metsasus (%) – puistute pindala suhe territooriumi pindalasse

Uuendusraie – raie uue metsapõlve tekkeks vajalike tingimuste loomiseks. Uuendusraiet tehakse üldjuhul küpsetes puistutes.

Valgustusraie – hooldusraie liik, peapuuliigi puude valgus- ja toitumistingimuste parandamise ning koosseisu kujundamise eesmärgil tehtav raie alla kuuesentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga metsades ehk noorendikes

Metsamaa

Kogu Eesti metsamaa

Kogu Eesti

MM03: Metsaraie riikliku metsainventeerimise (SMI) alusel 1999–...

MM04: Metsaraie raiedokumentide alusel maakonna ja metsamaa liigi järgi, MM05: Metsakultuuride rajamine maakonna järgi ja MM10: Metsa uuendamine maakonna järgi 1991–...

Tabelis MM03 avaldatakse andmed üle-eelneva aasta, ülejäänud tabelites eelneva aasta kohta.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus.

Administratiivandmete saamiseks on statistikaamet sõlminud lepingu keskkonnaagentuuriga.

Ei jagata

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Selle töö raames pressiteateid ei avaldata.

Keskkonnaagentuur avaldab metsa aastaraamatuid.

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Metsamajandus kõikides tabelites:

MM03: Metsaraie riikliku metsainventeerimise (SMI) hinnangul;

MM04: Metsaraie raiedokumentide alusel maakonna ja metsamaa liigi järgi;

MM05: Metsakultuuride rajamine maakonna järgi;

MM10: Metsa uuendamine maakonna järgi.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Metsandus. Arhiiv on lõpetatud tabel MM06: Metsaseemne varumine, kasutamine ja jääk seemne liigi ja haldaja järgi (1991–2007).

Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 1199 korda, 2023. aastal 1134 korda, 2022. aastal 1336 korda, 2021. aastal 1333 korda ja 2020. aastal 2058 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URL-id, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Üksikandmeid selles töös ei kasutata.

Selle töö andmed on sisendiks statistikatöödele 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Selle töö andmeid avaldatakse ka statistikaameti veebilehel keskkonnavaldkonna rubriigis Mets ja juhtimislaual Metsandus ja puidutööstus.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 59 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Andmete kokkupanemise metoodika on välja töötanud keskkonnaagentuur, kes metoodikadokumente ka haldab.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Raiedokumentidel põhinevad raieandmed jagunevad kaheks: riigimetsa andmed ja erametsa andmed.

Riigimetsa raie, uuendamise ja kultiveerimise andmete aluseks on riigimetsa majandamise keskuse (RMK) andmed metsatööde kohta, mille edastab statistikaametile keskkonnaagentuur.

Erametsa metsaraie andmete aluseks on metsateatiste alusel kavandatud raie pindala ja maht raieliigi, maavaldaja õigusliku vormi ja maakonna järgi. Ka need andmed saab statistikaamet keskkonnaagentuurilt.

Statistilise metsainventuuri (SMI) lähteandmed põhinevad keskkonnaagentuuri tehtaval uuringul, mille väljundid edastab keskkonnaagentuur statistikaametile.

Aasta

Keskkonnaagentuur edastab koondandmed statistikaametile kord aastas e-posti teel.

Statistikaametis administratiivseid algandmeid ei kontrollita, sellega tegeleb administratiivandmete omanik. Statistikaametis võrreldakse andmeid eelmiste aastate andmetega ning juhul kui ilmneb suur muutus eelmise aastaga võrreldes, pöördutakse vajaduse korral andmete täpsustamiseks keskkonnaagentuuri poole.

Statistikaametis võrreldakse andmeid eelmiste aastate andmetega, vajaduse korral küsitakse keskkonnaagentuurilt muutuste põhjuse kohta. Enne andmete avaldamist veendutakse, et alamgruppide väärtused vastaksid koondväärtustele.

Tabelis MM04 „Metsaraie raiedokumentide alusel maakonna ja metsamaa liigi järgi“ tehakse andmetes ümberarvutus (raadamine lisatakse muu raie hulka), rohkem arvutusi ei tehta.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav