Põllumajanduse struktuuriuuring

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Ege Kirs

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

ege.kirs [at] stat.ee

53599845

27/03/2025

27/03/2025

Põllumajanduse struktuuriuuringu põhiandmed on majapidamise asukoht, õiguslik vorm, juht, maakasutus, loomade arv jm üldandmed.

Põhiandmetega seotud moodulid on tööjõud ja muud tulutoovad tegevused, maaelu areng, mullaharimistavad ning masinad ja seadmed.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK)

Põllumajanduse tootmistüübipõhine põllumajanduslike majapidamiste klassifikaator (EL) 2015/220

Põllumajanduslikud majapidamised

Juhtimisinfosüsteem – arvestatakse majapidamise juhtimisel kasutatavaid mistahes programme, alates lihtsast raamatupidamisest kuni keeruliste juhtimissüsteemideni

Kasutamata põllumajandusmaa – maa, mida vaatlusaastal ei kasutata põllu¬majandussaaduste tootmiseks. Siia kuulub ka hooldusniitmise pind, mille eest ei saada pindalapõhiseid toetusi. Siia ei kuulu külvikordade süsteemis olev kesa.

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajandusmaa hulka alates 2007. aastast.

Katmikkultuurid/katmikala – kultuurid, mis kogu kasvuperioodi või enamiku sellest kasvavad kasvuhoones, mis on kaetud klaasi või elastse/jäiga plastiga

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Lehmad – vähemalt üks kord poeginud piima- ja lihaveised

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091.

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on Põllumajandusameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Munejad kanad – kanad, kellelt saab mune. Noorkanu ja praakkanu arvestatakse ainult siis, kui neid peetakse koos munejate kanadega.

Muu lehm – nuumale pandud lehm, ammlehm ja lihatõugu lehm

Muu maa – hoonete, iluaedade, teede, karjääride ja veekogude all olev maa ning viljatu maa (nõmm, raba)

Ohutuskava – põllumajanduslik majapidamine on viinud tööga seotud ohtude vähendamiseks läbi töökoha riskihindamise, mille tulemuseks on kirjalik dokument

Piimalehm – piima tootmiseks peetav lehm

Puukool – avamaal või katmikalal kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Arvesse ei lähe metsamaal metsapuuistikute kasvatamine oma tarbeks. Puukoolide all ei näidata jõulupuusid.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.

Põllumaa jaguneb järgmiselt:

- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kartuli kasvupind;

- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;

- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;

- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;

- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;

- katmikköögivilja (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;

- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;

- üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind;

- mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind;

- söödakultuuride seemnekasvatuspind;

- kesa ehk tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik baasväljaõpe – juht on läbinud põllumajanduskooli ja/või teatavatele valdkondadele (sh aiandus, metsamajandus, kalakasvatus, veterinaaria, põllumajandustehnoloogia jms) spetsialiseerunud koolitusasutuse; baaskoolituse alla loetakse ka põllumajandusalane õppepraktika.

Põllumajanduslik majapidamine – kuni 2019. aastani (kaasa arvatud) läksid põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus kasutatavat põllumajandusmaad on alla hektari ja põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt müügiks.

Alates 2020. aastast lähevad põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad

- 2 hektarit põllumaad

- 0,5 hektarit kartulit

- 0,5 hektarit avamaaköögivilja ja maasikat

- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, avamaapuukoole

- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure avamaal

- 0,1 hektarit avamaaviinamarju

- 100 m² katmikalasid

- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.

Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajanduslike majapidamiste hulka alates 2007. aastast.

Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kas looduslikul viisil (isekülv) tekkinud või harimise teel (külvamine) saadud kasvupind, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud olnud vähemalt viis aastat. Taimedena lähevad arvesse ka muud karjatamise seisukohalt sobilikud liigid, juhul kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Raiering – ühe metsapõlve kestus, hooldusraiet ei arvestata. Lühikese raieringiga puuliigid on näiteks lepp, pappel ja paju.

Robotid – arvestatakse isejuhtivaid masinaid, marjakorjeroboteid, lüpsiroboteid, söötmisroboteid jms

Standardtoodang – põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga, mis vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest lähtudes

Tootmistüüp – määratakse standardtoodangu osatähtsuse järgi. Kui ühe tegevuse osatähtsus on vähemalt kaks kolmandikku majapidamise standardtoodangust, on tegemist spetsialiseerunud majapidamisega. Muul juhul on tegemist segatootmisega majapidamisega.

Täielik põllumajanduslik väljaõpe – juht on läbinud vähemalt kaheaastasele täiskoormusega koolitusele vastava väljaõppe, mis on läbitud põllumajanduskoolis, ülikoolis või muus kõrgkoolis, mis annab hariduse põllumajanduse, aianduse, metsamajanduse, kalakasvatuse, veterinaaria, põllumajandustehnoloogia vms alal

Täppisviljelus – tehnoloogiad, mis võimaldavad automaatset varieeruvat põlluharimist (külvamisel, taimekaitsel, väetiste laotamisel, niisutusel)

Tööaeg aastatööühikutes (ATÜ) – põllumajandustöö majapidamises 12 kuu jooksul vähemalt 1800 tundi

Tööalane koolitus – arvestatakse koolitusi, mille peamiseks eesmärgiks on põllumajandustegevuse või konkreetse põllumajandusliku majapidamise tegevusega otseselt seotud oskuste omandamine või olemasolevate oskuste arendamine

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a metsamarjakultuurid)

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslik majapidamine

Põllumajanduslikud majapidamised

FREIM

Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist moodustatud loend põllumajanduslikest majapidamistest, mis ületavad lävendi.

Kogu Eesti

2001, 2003, 2005, 2007, 2010, 2013, 2016, 2020, 2023

Ei ole rakendatav

Pind – ha

Põllumajanduslikud majapidamised, loomad, linnud ja mesilaspered, hõivatud isikud, traktorid jms – arv

Tööaeg – aasta tööühik (ATÜ)

Hoidlate maht – m3

Loomakasvatus kõigi loomaliikide kohta kokku – loomühik (LÜ)

Majapidamise standardtoodang (majanduslik suurus) – euro

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1091, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (EMPs kohaldatav tekst)

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/405, 16. märts 2020, milles kehtestatakse põllumajanduslike majapidamiste integreeritud statistikat käsitleva määruse (EL) 2018/1091 kohaselt esitatavate kvaliteediaruannete praktiline korraldus ja sisu (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2286, 16. detsember 2021, milles käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud põllumajandusstatistikat) vaatlusaasta 2023 kohta esitatavate andmete muutujate loendit ja nende kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009 (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Üle kolme või nelja aasta

Pressiteadete koostamine otsustatakse jooksvalt.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna Põllumajanduslike majapidamiste struktuur tabelites:

PMS041: Põllumajanduslike majapidamiste loomad ja linnud,

PMS043: Veise- ja piimakarjakasvatus karja suurusklassi järgi,

PMS044: Lambakasvatus karja suurusklassi järgi,

PMS045: Seakasvatus karja suurusklassi järgi,

PMS312: Põllumajandustöös kasutatud ja ainuomanduses olevad traktorid võimsusklassi järgi,

PMS313: Masinate ja seadmete kasutus,

PMS314: Põllumajandussaaduste hoidlad,

PMS641: Piimalehmade ja muude veiste pidamine pidamisviisi järgi,

PMS642: Piimalehmade ja muude veiste karjatamine karjatamise kestuse järgi,

PMS643: Sigade pidamine pidamisviisi järgi,

PMS644: Munejate kanade pidamine pidamisviisi järgi,

PMS645: Toitainete kasutamine ja sõnnikukäitlus,

PMS646: Põllumajanduslikud majapidamised sõnniku laotamise viisi järgi,

PMS647: Sõnnikuhoidlatega põllumajanduslikud majapidamised sõnnikuhoidla liigi järgi,

PMS648: Sõnnikuhoidlad ladustamise aja järgi,

PMS649: Maaharimismeetodid avapõllumaal liigi järgi,

PMS650: Avapõllumaa talvised pinnakatted,

PMS141: Põllumajanduslike majapidamiste maakasutus,

PMS142: Põllumajanduslike majapidamiste kasutatav põllumajandusmaa ja kultuurid,

PMS143: Kasutatav põllumajandusmaa suurusklassi järgi,

PMS145: Teraviljakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi,

PMS146: Kaunviljakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi,

PMS147: Kartulikasvatus kasvupinna suurusklassi järgi,

PMS148: Rapsi- ja rüpsikasvatus kasvupinna suurusklassi järgi,

PMS149: Avamaaköögivilja- ning maasikakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi,

PMS150: Viljapuu- ja marjaaiad kasvupinna suurusklassi järgi,

PMS241: Põllumajanduslik tööjõud valdaja õigusliku vormi, maakonna ja liigi järgi,

PMS242: Põllumajanduslik püsitööjõud soo, tööaja osatähtsuse ja liigi järgi,

PMS243: Mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega põllumajanduslikud majapidamised tegevuse liigi järgi,

PMS244: Mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega põllumajanduslikud majapidamised tegevuse osatähtsuse järgi,

PMS245: Majapidamisega seotud muu tulutoova tegevusega tööjõud füüsiliste isikute majapidamistes,

PMS246: Majapidamisega mitteseotud muu tulutoova tegevusega tööjõud ainuvaldajast juhiga füüsiliste isikute majapidamistes,

PMS441: Põllumajanduslikud majapidamised valdaja õigusliku vormi ja maakonna järgi,

PMS442: Põllumajanduslike majapidamiste põhinäitajad majandusliku suuruse järgi,

PMS443: Põllumajanduslikud majapidamised majandusliku suuruse ja tootmistüübi järgi,

PMS444: Muud põllumajanduslike majapidamiste põhiandmed valdaja õigusliku vormi ja maakonna järgi,

PMS445: Põllumajanduslikud majapidamised juhi liigi järgi,

PMS446: Põllumajanduslikud majapidamised juhi juhiks saamise aja järgi,

PMS447: Põllumajanduslikud majapidamised juhi põllumajandusliku väljaõppe järgi,

PMS448: Juhid soo ja vanuserühma järgi,

PMS449: Juhid soo ja tööaja osatähtsuse järgi,

PMS450: Kolme aasta jooksul maaelu arengu toetusi saanud põllumajanduslikud majapidamised toetuse liigi järgi.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord

Andmed on sisendiks statistikatöödele 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21209 „Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine“ ja 21214 „Taimekasvatus“.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1091, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2286, 16. detsember 2021, milles käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud põllumajandusstatistikat) vaatlusaasta 2023 kohta esitatavate andmete muutujate loendit ja nende kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009

Integrated Farm Statistics Manual

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2018/1091 koostatakse aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Keskkonnateemaliste andmete kasutaja on ka Kliimaministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumise meetodid tagavad kogutud andmete piisava katvuse ja ajakohasuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurust hinnatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091 nõutud reeglitele. Andmete kvaliteeti hinnatakse seotud maakasutuse ja loomakasvatuse andmete alusel. Põhiandmete ning tööjõu ja muu tulutoova tegevuse mooduliga seotud maakasutuse põhinäitajate (vähemalt 7,5% kasutatavast põllumajandusmaast) ning loomakasvatuse põhinäitajate (vähemalt 7,5% loomühikutest) suhteline standardviga peab jääma ja jääb alla 5%. Teiste moodulitega seotud maakasutuse ja/või loomakasvatuse põhinäitajate suhteline standardviga peab jääma ja jääb alla 7,5%.

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, sh minimeerides freimi ala- ja ülekaetust.

Esialgsed kokkuvõtted avaldati 2024. aasta veebruaris, lõplikud andmed avaldatakse 2024. aasta jooksul.

Andmed avaldatakse avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Eesti tasemel on andmed võrreldavad maakondade lõikes.

Andmed on üldiselt võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat. Riigid peavad põllumajanduse struktuuriuuringute põhiandmete osas hõlmama üldjuhul kõik kokkulepitud põllumajandusliku majapidamise lävendit ületavad üksused, kuid nõutavat kaetuse määra arvestades võidakse vajadusel lävendit ka muuta. Valikuliste põllumajanduse struktuuriuuringute puhul majapidamiste kokkulepitud lävendit madalamaks ei muudeta. Näitajad ja nende definitsioonid on riikide vahel harmoniseeritud.

Alates 2020. aastast kasutatakse põllumajanduse struktuuriuuringus kogu Euroopa Liidus uut põllumajandusliku majapidamise lävendit, mistõttu andmed ei ole varasemate aastatega otseselt võrreldavad. Enne 2020. aastat loeti põllumajanduslikeks majapidamisteks üksused, kus oli vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodeti põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Andmed kuni 2016. aastani on kättesaadavad andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat lõpetatud tabelite koosseisus valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Põllumajandus.

2023. a põllumajanduse struktuuriuuringu andmed on otseselt võrreldavad 2020. a põllumajandusloenduse andmetega. Lävendi koosseisu on alates 2023. aastast lisatud viinamarjade andmed. Varasemate aastatega võrreldavuse tagamiseks on võimalusel 2010. a andmed ümber arvutatud vastavalt uuele põllumajandusliku majapidamise lävendile.

Põllumajanduse struktuuriuuringute andmed on võrreldavad iga kümne aasta järel toimuvate põllumajandusloenduste andmetega, sest kasutatakse sama metoodikat. Erinevalt põllumajanduse tootmisstatistikast ja majandusarvestusest ei hõlmata põllumajandusloendustel ja valikulistel põllumajanduse struktuuriuuringutel põllumajanduslikest majapidamistest väiksemaid väikeüksusi. Põllumajanduse struktuuriuuringute andmed on siiski tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga ja võrreldavad põllumajanduslike majapidamiste osas. Valdkonnaülene sidusus on tagatud, kasutades erinevate allikate samu näitajaid. Põllumajanduse struktuuriuuringute aastatel on need andmed sisendiks taimekasvatuse andmetele.

Põllumajanduse struktuuriuuringutel ja põllumajandusloendusel kasutatakse kasvupindade ja loomade arvude osas sisendina Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmeid. Mahepõllumajanduse andmete sisendiks on Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse registri andmed.

Põllumajanduse struktuuriuuringute tööjõu-uuringu metoodika erineb üldisest tööjõu-uuringu metoodikast.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine andmete kogumisel ja andmete agregeerimisel.

Kulude vähendamiseks on kõigile majapidamistele alates 2010. aastast loodud võimalus andmete elektrooniliseks esitamiseks. Koormuse vähendamiseks kasutatakse võimalikult palju administratiivandmeid.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 2961 (2023. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Osa andmeid kogutakse otse administratiivregistritest, osa küsitluse käigus küsimustikuga. Küsimustikuga kogutakse andmed valimisse sattuvatelt majapidamistelt, kasutades eeltäidetud küsimustikke. Majapidamiste üldkogumis on kõik põllumajandusliku majapidamise lävendile vastavad majapidamised. 2023. a objektide arv üldkogumis oli 10 712 ja valimi suurus 4578. Valimi stratifitseerimisnäitajatena kasutatakse standardtoodangu (SO) gruppe, tootmistüüpi ja tootmismeetodi tunnust (tava- või mahetootmine).

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist saadakse andmed maakasutuse, ökoalade ja toetuste kohta, põllumajandusloomade registrist saadakse andmed põllumajandusloomade kohta.

Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse registrist saadakse andmed mahepõllumajanduse kohta.

Maa-ameti maakatastrist saadakse põllumajanduslike majapidamiste muud maavalduse andmed.

Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist saadakse mees- ja naistöötajate arvu andmed tööaja gruppide lõikes.

Liiklusregistrist saadakse andmed traktorite ja kombainide kohta.

Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldurilt Elering saadakse andmed taastuvenergia seadmete kasutamise kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Üle kolme või nelja aasta

Andmeid kogutakse elektroonilise andmete edastamise kanali kaudu (CAWI) ja telefoniintervjuudega (CATI). Põllumajanduslikelt majapidamistelt, kes ei esita andmeid veebis, kogutakse andmed telefoniintervjuuga. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Administratiivandmed saadakse lepingutes kokkulepitud kanalite kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

Statistilisele üksusele arvutatakse kaal, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate põllumajanduslike majapidamiste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele.

Arvutatakse muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda varem omakorda tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine) arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Uuringut kaasfinantseerib Euroopa Komisjon.