Põllumajanduse struktuuriuuring
Statistikatöö kood: 21208
Põllumajanduse struktuuriuuringu põhiandmed on majapidamise asukoht, õiguslik vorm, juht, maakasutus, loomade arv jm üldandmed. Põhiandmetega seotud moodulid on tööjõud ja muud tulutoovad tegevused, maaelu areng, mullaharimistavad ning masinad ja seadmed. | |
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK) Põllumajanduse tootmistüübipõhine põllumajanduslike majapidamiste klassifikaator | |
Põllumajanduslikud majapidamised | |
Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajandusmaa hulka alates 2007. aastast. Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid). Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091. Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on Põllumajandus- ja Toiduameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks). Puukool – avamaal (k.a katmikalal) kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Arvesse ei lähe metsamaal metsapuuistikute kasvatamine oma tarbeks. Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa. Põllumaa jaguneb järgmiselt: - teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks; - kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks; - kartuli kasvupind; - söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind; - tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind; - köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all; - lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all; - katmikköögivilja (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind; - katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind; - üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind; - mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind; - söödakultuuride seemnekasvatuspind; - kesa ehk tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa). Põllumajanduslik majapidamine – kuni 2019. aastani (kaasa arvatud) läksid põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus kasutatavat põllumajandusmaad on alla hektari ja põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt müügiks. Alates 2020. aastast lähevad põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: - 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad - 2 hektarit põllumaad - 0,5 hektarit kartulit - 0,5 hektarit avamaaköögivilja ja maasikat - 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, avamaapuukoole - 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure avamaal - 0,1 hektarit avamaaviinamarju - 100 m² katmikalasid - 1,7 loomühikut põllumajandusloomi. Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajanduslike majapidamiste hulka alates 2007. aastast. Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede looduslikul viisil (isekülv) tekkinud või harimise teel (külvamine) saadud kasvupind, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud olnud vähemalt viis aastat. Taimedena lähevad arvesse ka muud karjatamise seisukohalt sobilikud liigid, juhul kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks. Standardtoodang – põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga, mis vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest lähtudes. Tootmistüüp – määratakse standardtoodangu osatähtsuse järgi. Kui ühe tegevuse osatähtsus on vähemalt kaks kolmandikku majapidamise standardtoodangust, on tegemist spetsialiseerunud majapidamisega. Muul juhul on tegemist segatootmisega majapidamisega. Tööaeg aastatööühikutes (ATÜ) – põllumajandustöö majapidamises 12 kuu jooksul vähemalt 1800 tundi. Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a metsamarjakultuurid). Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa. Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna. | |
Põllumajanduslik majapidamine | |
Põllumajanduslikud majapidamised FREIM Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist moodustatud loend põllumajanduslikest majapidamistest, mis ületavad lävendi. | |
Kogu Eesti | |
2001, 2003, 2005, 2007, 2010, 2013, 2016, 2020 | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1091, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (EMPs kohaldatav tekst) Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/405, 16. märts 2020, milles kehtestatakse põllumajanduslike majapidamiste integreeritud statistikat käsitleva määruse (EL) 2018/1091 kohaselt esitatavate kvaliteediaruannete praktiline korraldus ja sisu (EMPs kohaldatav tekst) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2286, 16. detsember 2021, milles käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud põllumajandusstatistikat) vaatlusaasta 2023 kohta esitatavate andmete muutujate loendit ja nende kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009 (EMPs kohaldatav tekst) KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Puuduvad |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. | |
Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsem info Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Pressiteadete koostamine otsustatakse jooksvalt. | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Loomakasvatus“ tabelites: PMS041: Põllumajanduslike majapidamiste loomad ja linnud PMS043: Veise- ja piimakarjakasvatus karja suurusklassi järgi PMS044: Lambakasvatus karja suurusklassi järgi PMS045: Seakasvatus karja suurusklassi järgi, valdkonna „Majandus / Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Taimekasvatus“ tabelites: PMS141: Põllumajanduslike majapidamiste maakasutus PMS142: Põllumajanduslike majapidamiste kasutatav põllumajandusmaa ja kultuurid PMS143: Kasutatav põllumajandusmaa suurusklassi järgi PMS145: Teraviljakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi PMS146: Kaunviljakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi PMS147: Kartulikasvatus kasvupinna suurusklassi järgi PMS148: Rapsi- ja rüpsikasvatus kasvupinna suurusklassi järgi PMS149: Avamaaköögivilja- ning maasikakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi PMS150: Viljapuu- ja marjaaiad müügitootmiseks kasvupinna suurusklassi järgi, valdkonna „Majandus / Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Tööjõud“ tabelites: PMS241: Põllumajanduslik tööjõud valdaja õigusliku vormi, maakonna ja liigi järgi PMS242: Põllumajanduslik püsitööjõud soo, tööaja osatähtsuse ja liigi järgi PMS243: Mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega põllumajanduslikud majapidamised tegevuse liigi järgi PMS244: Mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega põllumajanduslikud majapidamised tegevuse osatähtsuse järgi PMS245: Majapidamisega seotud muu tulutoova tegevusega tööjõud füüsiliste isikute majapidamistes PMS246: Majapidamisega mitteseotud muu tulutoova tegevusega tööjõud ainuvaldajast juhiga füüsiliste isikute majapidamistes ja valdkonna „Majandus / Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Üldandmed“ tabelites: PMS441: Põllumajanduslikud majapidamised valdaja õigusliku vormi ja maakonna järgi PMS442: Põllumajanduslike majapidamiste põhinäitajad majandusliku suuruse järgi PMS443: Põllumajanduslikud majapidamised majandusliku suuruse ja tootmistüübi järgi PMS444: Muud põllumajanduslike majapidamiste põhiandmed valdaja õigusliku vormi ja maakonna järgi PMS445: Põllumajanduslikud majapidamised juhi liigi järgi PMS446: Põllumajanduslikud majapidamised juhi juhiks saamise aja järgi PMS447: Põllumajanduslikud majapidamised juhi põllumajandusliku väljaõppe järgi PMS448: Juhid soo ja vanuserühma järgi PMS449: Juhid soo ja tööaja osatähtsuse järgi PMS450: Kolme aasta jooksul maaelu arengu toetusi saanud põllumajanduslikud majapidamised toetuse liigi järgi | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: http://www.stat.ee/dokumendid/51582. | |
Andmed on sisendiks statistikatööle 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21209 „Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine“ ja 21214 „Taimekasvatus“. | |
Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1091, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2286, 16. detsember 2021, milles käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud põllumajandusstatistikat) vaatlusaasta 2023 kohta esitatavate andmete muutujate loendit ja nende kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009 | |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2018/1091 koostatakse aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta. |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Uuringu liik ja andmekogumise meetodid tagavad kogutud andmete piisava katvuse ja ajakohasuse. | |
Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurust hinnatakse kõikide olulisemate avaldatud näitajate korral. Valikuvead jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091 nõutud piiridesse. | |
Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, sh minimeerides freimi ala- ja ülekaetust. |
Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega. | |
Alates 2020. aastast kasutatakse põllumajanduse struktuuriuuringus kogu Euroopa Liidus uut põllumajandusliku majapidamise lävendit, mistõttu andmed ei ole varasemate aastatega otseselt võrreldavad. Enne 2020. aastat loeti põllumajanduslikeks majapidamisteks üksused, kus oli vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodeti põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Andmed kuni 2016. aastani on kättesaadavad andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat lõpetatud tabelite koosseisus valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Põllumajandus. | |
Põllumajanduse struktuuriuuringute andmed on võrreldavad iga kümne aasta järel toimuvate põllumajandusloenduste andmetega, sest kasutatakse sama metoodikat. Erinevalt põllumajanduse tootmisstatistikast ja majandusarvestusest ei hõlmata põllumajandusloendustel ja valikulistel põllumajanduse struktuuriuuringutel põllumajanduslikest majapidamistest väiksemaid väikeüksusi. Põllumajanduse struktuuriuuringute andmed on siiski tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga ja võrreldavad põllumajanduslike majapidamiste osas. Valdkonnaülene sidusus on tagatud, kasutades erinevate allikate samu näitajaid. Põllumajanduse struktuuriuuringute aastatel on need andmed sisendiks taimekasvatuse andmetele. Põllumajanduse struktuuriuuringutel ja põllumajandusloendusel kasutatakse kasvupindade ja loomade arvude osas sisendina Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmeid. Mahepõllumajanduse andmete sisendiks on Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse registri andmed. Põllumajanduse struktuuriuuringute tööjõu-uuringu metoodika erineb üldisest tööjõu-uuringu metoodikast. | |
Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine andmete kogumisel ja andmete agregeerimisel. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arvuks üldkogumis prognoositakse u 11 000. Objektide arv valimis on täpsustamisel. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist saadakse andmed maakasutuse ja toetuste kohta, põllumajandusloomade registrist saadakse andmed põllumajandusloomade kohta. Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse registrist saadakse andmed mahepõllumajanduse kohta. Maa-ameti maakatastrist saadakse põllumajanduslike majapidamiste muud maavalduse andmed. Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist saadakse mees- ja naistöötajate arvu andmed tööaja gruppide kaupa. Liiklusregistrist saadakse andmed traktorite ja kombainide kohta. Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldurilt Eleringilt saadakse andmed taastuvenergia seadmete kasutamise kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata | |
Üle kolme või nelja aasta | |
Andmeid kogutakse veebipõhiselt elektroonilise andmete edastamise kanali kaudu (CAWI) ja telefoniintervjuudega (CATI). Põllumajanduslikelt majapidamistelt, kes ei esita andmeid veebis, kogutakse andmed telefoniintervjuuga. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Administratiivandmed saadakse lepingutes kokkulepitud kanalite kaudu. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega. | |
Statistilisele üksusele arvutatakse kaal, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate põllumajanduslike majapidamiste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele. Arvutatakse muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda varem omakorda tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine) arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. | |
Ei ole rakendatav |