Kaupade väliskaubandus
Eksport ja import kombineeritud nomenklatuuri (KN) 2-, 4- ja 8-kohalise kaubakoodi järgi; eksport ja import standardse väliskaubanduse klassifikaatori (SITC) kaubajaotise ja majanduslike põhikategooriate klassifikaatori (MPK) järgi; eksport ja import riigi järgi; eksport ja import maakonna järgi; eksport ja import majandusüksuse registreerimise koha, tegevusala (EMTAK 2008) ja KNi kaubajaotise järgi. | |
Kombineeritud nomenklatuur (Intrastat) (KN); Standardne väliskaubanduse klassifikaator (SITC Rev. 4) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Kauba koguse täiendava mõõtühikute klassifikaatori leiab statistikaameti veebilehelt aadressil https://www.stat.ee/et/mootuhikute-klassifikaator. | |
Väliskaubandusstatistika hõlmab EL-i sisest ja EL-i välist kaubavoogu. Kajastatakse kõiki kaupu, mis sisenevad Eesti territooriumile (import) või väljuvad sealt (eksport). | |
Bilanss – kaupade ekspordi ja impordi väärtuse vahe Eesti päritolu kaupade eksport – Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu teistesse riikidesse Eksport – Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid. Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast Extrastat (Extra-EC Trade Statistics) – süsteem andmete kogumiseks Euroopa Liidu väliste riikidega peetava kaubavahetuse kohta. Andmeid kogub Maksu- ja Tolliamet tollideklaratsioonidega ning kogutud andmed edastatakse Statistikaametile riikliku väliskaubandusstatistika koostamiseks. Hõivatud – kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest. Hõivatute hulka ei arvestata pikka aega töölt puudujad (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt). Hõivatute arv on määramata nendel välisfirmadel, kes teevad Eestis väliskaubandustehinguid, kuid kellel puudub Eesti äriregistri kood. Import – kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Ei hõlma transiiti ega teenuseid. Intrastat (Intra-EC Trade Statistics) – Euroopa Liidu riikide omavahelise kaubavahetuse kohta käivate andmete kogumise süsteem. Andmeid kogub Statistikaamet otse ettevõtetelt statistilise aruandega Intrastat. Intrastati aruandeid kauba lähetamise ja saabumise kohta peavad esitama need Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtted, kelle käive ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve. Kapitalikaubad – masinad ja seadmed, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks, ning tööstuslikud transpordivahendid Kauba netokaal – kauba kaal ilma pakendita, esitatakse kilogrammides Kaubavoo väärtus – kauba statistiline väärtus, mis impordi puhul on ostuhind (CIF-väärtus) ja ekspordi puhul müügihind (FOB-väärtus). Väärtus on jooksevhindades. CIF-väärtus on kauba maksumus, mis sisaldab kauba hinda ja neid kulusid, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega importiva maa riigipiirini. FOB-väärtus on kauba maksumus, mis sisaldab kauba hinda ja neid kulusid, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega eksportiva maa riigipiirini. Kauba väärtuse muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga – kauba väärtuse muutus protsentides võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga Kauba väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga – kauba väärtuse muutus protsentides võrreldes eelnenud kuu või aastaga Majandusüksus – väliskaubandustehinguid tegevad üksused: ettevõtted (sh äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja kasumitaotluseta üksused (mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud üksused). Hõlmab ka välismaise registrikoodiga üksuseid. Majandusüksuste arvu saamiseks kasutatakse Intrastati aruandega kogutud ning tolli- ja käibedeklaratsioonide andmeid. Alla statistilise läve jäänud või aruande esitamata jätnud ettevõtted lisatakse Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsiooni alusel. Ei arvestata eraisikuid, kes on esitanud tollideklaratsiooni kauba ekspordi või impordi kohta. Partnerriik – ekspordi puhul on partnerriik sihtriik. Impordi puhul on kaks partnerriiki: saatjariik ehk riik, kust kaup on vahetult saabunud, ja päritoluriik ehk riik, kus kaup on toodetud. Euroopa Liidu (EL) metoodika kohaselt võib Intrastatis (kaubavahetus ELi riikidega) päritoluriigiks märkida koodi „EU“, kui kaup on toodetud ELis, aga pole teada, millises liikmesriigis, või „XX“ (riik teadmata), kui päritoluriik ei ole üldse teada. Päritoluriik – riik, kus kaup on toodetud. Kaubaartikkel, mille tootmisega on seotud kaks või enam riiki, pärineb sellest riigist, kus seda selleks seadmestatud ettevõttes viimati oluliselt ja majanduslikult põhjendatult töödeldi, nii et valmis uus toode või läbiti tähtis valmistamisetapp. Põhikaubandussüsteem (special trade system) – väliskaubanduse arvestuse süsteem, mille puhul võetakse arvesse vabaringluse piiri ületavad kaubad Riigi osatähtsus – valitud riigi osatähtsus (protsentides) kogu kaupade ekspordis või impordis Tarbekaubad – valmistooted ja lõpptarbimiseks mõeldud kaubad Vahetooted – pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine Välismaa ettevõte – mitte Eesti majandusüksus Teistest riikidest saadud detailandmed – kõik liikmesriigid on kohustatud alates 2022. aastast jagama oma ekspordiandmeid riigiga, kuhu kaup lähetati, ja edastama ka selles riigis kauba saaja KMKR-i numbri. See number võimaldab siduda andmed Eesti ettevõttega. | |
Majandusüksus | |
Euroopa Liidu liikmesriikidega ja Euroopa Liidu väliste riikidega kaupade väliskaubandustehinguid tegevad majandusüksused FREIM Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide andmete alusel koostatud loend Euroopa Liidu riikidesse kaupu eksportinud käibemaksukohustuslikest ettevõtetest, v.a need, mille käive jääb alla statistilise läve. Teiste Euroopa Liidu riikide detailandmed alusel koostatud loend Euroopa Liidu riikidest kaupu importinud ettevõtetest. Maksu- ja Tolliameti tollideklatatsioonide andmete alusel koostatud loend ettevõtetest, kes tegelevad kaubavahetusega EL-i väliste riikidega. Loend ettevõttest, mis tegelevad meresaaduste püügiga avamerel ja nende müügiga välissadamates. | |
Kogu Eesti | |
1993–… | |
Ei ole rakendatav |
Kaupade ekspordi ja impordi väärtus jooksevhindades – euro Eksporditud ja imporditud kaupade netokaal – kg Eksportivad ja importivad majandusüksused (ettevõtted) – arv Kauba kogus täiendavas mõõtühikus on olemas, kui vastaval kaubakoodil on kombineeritud nomenklatuuris (KN) kilogrammist erinev lisamõõtühik (nt liiter, tükk vms) |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1704, 14. juuli 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2152, täpsustades maksu- ja tolliasutuste esitatava statistilise teabe üksikasju ning muutes selle V ja VI lisa (EMPs kohaldatav tekst) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1197, 30. juuli 2020, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1225, 27. juuli 2021, millega määratakse kindlaks andmevahetuse kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2152 kohaselt ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/1197 seoses liiduvälise ekspordi liikmesriigiga ja andmeid esitavate üksuste kohustustega (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst). MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon (ICCO) Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kliimaministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Pank; Eesti Konjunktuuriinstituut | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Väliskaubandusstatistika andmete koostamine on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja ÜRO soovitustega. |
Andmete üldist täpsust mõjutavad hinnangud ja konfidentsiaalsed andmed. Hinnanguid ja konfidentsiaalseid andmeid avaldatakse 2-kohalise kaubakoodi ja partnerriigi tasandil. | |
Ei mõõdeta | |
Andmete kvaliteeti võib mõjutada mittevastamine või osaline vastamine. Abinõud mittevastamise vähendamiseks on meeldetuletused andmeesitajatele ning sunniraha rakendamine mittevastamise korral. Mittevastamisest või alla statistilise läve jäänud ettevõtetest tingitud andmekaod asendatakse hinnangutega. |
Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide väliskaubandusstatistika andmetega. | |
Aastate 1993–2003 andmed on üheselt võrreldavad, kuid 2004. aasta mais, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga (EL), muutus andmete kogumise süsteem ning andmete võrdlemisel ELiga liitumise eelsel ja järgsel perioodil tuleb arvestada järgmiste metoodika muudatustega. 1. Liitumiseelne väliskaubandusstatistika põhines tollideklaratsioonidel ja hõlmas peaaegu kogu kaubavahetust. Liitumisjärgse ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetusstatistika koostamiseks kogutakse andmeid iga kuu Intrastati küsimustikuga, mida peavad täitma ainult need ettevõtted, kelle ekspordi- või impordikäive ELi riikidega ületas aruandeperioodile eelnenud aastal või aruandeaasta jooksul Statistikaameti kehtestatud statistilise läve. Vaatlusest välja jääv osa lisatakse hinnangute põhjal. Ettevõtete aruannete esitamata jätmisest, puudulikust täitmisest või hilinemisega saatmisest tekkinud andmekadu asendatakse samuti hinnangutega. 2. Intrastati puhul ei ole põhikaubandussüsteemi järgi koostatav statistika samaväärne tollideklaratsioonide alusel kogutavate põhikaubandussüsteemi andmetega. Suur osa kaubast, mis varem liikus tolli järelevalve all tolliladudes ja mida põhikaubandussüsteemi reeglite järgi statistikas ei arvestatud, on nüüd vabas ringluses ja võetud statistikasse, sest ELi sisese kaubanduse puhul asendusid tollilaod vaheladudega. 3. Alates 2018. aastast on moodustatud statistilisi üksuseid, mis mõjutavad tegevusala lõikes avaldatavat statistikat. Näiteks kui varem oli ettevõtte tegevusala tööstus, siis pärast statistilise ettevõtte moodustamist 2018. aastal sattus ettevõte hoopis ehitustegevusala koosseisu. | |
Väliskaubandusstatistika andmete kogumine ei ole seotud sama valdkonna muu statistikaga. | |
Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. Käimasoleva aasta väliskaubandusstatistika andmeid täpsustatakse iga kuu, kahe viimase aasta andmeid kaks korda aastas (avaldatakse märtsis ja oktoobris). |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Andmeid Euroopa Liidu sisese ekspordi (kauba lähetamise) kohta kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikega „Intrastat. Kauba lähetamine“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“. Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Intrastati andmeid peavad esitama majandusüksused, milel on Eestis käibemaksukohustus ning mille ekspordi käive EL-i riikidesse ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve. Statistilise läve määrab kindlaks statistikaamet eelmise aasta väliskaubanduse andmete põhjal. 2025. aastal on statistilise läve väärtus Eestis kaupade lähetamisel 350 000 eurot. Intrastati andmeid tuleb esitada järgmistel juhtudel: 2024. aasta andmete põhjal ületas lähetamise käive 2025. aasta statistilise läve. Sellisel juhul tuleb andmeid esitada igal kuul alates 2025. aasta algusest kuni aruandeaasta lõpuni; kauba lähetamise käive ületab statistilise läve aruandeaasta (2025) jooksul. Sellisel juhul esitatakse andmed alates läve ületamise kuust kuni 2025. aasta lõpuni. Intrastati küsimustikku ei pea täitma ettevõtted, mille käive jääb alla statistilise läve. Nende osa asendatakse hinnangutega Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal. Intrastati andmeid peavad esitama ka Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud välisfirmad või nende esindajad. Alates 2025. aastast ei kogu statistikaamet Intrastati küsimustikuga andmeid kauba saabumise kohta Euroopa Liidust. Kauba saabumise andmetena kasutatakse teistelt Euroopa Liidu riikidelt saadud detailandmeid nende ekspordi kohta Eestisse. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Maksu- ja Tolliametilt saadakse kord kuus tollistatistika andmed: ekspordi ja impordi andmed kaubavahetuse kohta kolmandate riikidega; aktsiisiladude kaubaliikumise aruanded (kütus, alkohol, tubakas); käibedeklaratsiooni andmed (vorm KMD); ühendusesisese käibe andmed (vorm VD). Teistelt Euroopa Liidu riikidelt saadakse kord kuus detailandmeid ja hinnangud nende ekspordi kohta Eestisse, mida kasutatakse Euroopa Liidu sisese impordi statistika koostamiseks. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 20901 „Majandusüksuste statistiline register“ andmeid äriühingute kohta. | |
Kuu | |
Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikega „Intrastat. Kauba lähetamine“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“. Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse X-tee kaudu. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide, muude uuringute andmetega, administratiivsete andmeallikatega. | |
Euroopa Liidu sisese kaubavahetuse kohta koostatakse hinnangud, et vältida andmekadusid. Hinnangud koostatakse järgmistel põhjustel: 1) Intrastati vaatlusest väljajäänud ettevõtete väliskaubanduse kohta. 2) Mittevastamisest, hilinenud vastamisest ja osalisest vastamisest tingitud andmekadude asendamiseks. Euroopa Liidu sisese ekspordi hinnangute tegemiseks kasutatakse Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonil (vorm KMD) näidatud käivet kaubavahetuse kohta Euroopa Liiduga. Hinnangud koostatakse 2-kohaliste kaubakoodide ja partnerriikide tasemel. Euroopa Liidu sisese impordi hinnangutena kasutatakse partnerriigi koostatud hinnanguid, mis avaldatakse 2-kohaliste kaubakoodide ja partnerriikide tasemel. Juhul kui partnerriik ei ole andmeid edastanud tähtajaks, asendatakse puuduvad andmed statistikaameti koostatud hinnanguga, mis põhineb eelmiste perioodide andmetel. Tegelike andmete laekumisel asendatakse hinnang päris andmetega. Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetuse osas on andmed täielikud ning hinnanguid ei koostata. | |
Jooksva aasta andmeid täpsustatakse iga kuu ja kahe eelmise aasta andmeid kaks korda aastas (märtsis ja oktoobris). |