Rahvastik

Statistikatöö eesmärk on anda teavet rahvastiku koosseisu, paiknemise ja rahvastikus toimuvate muutuste kohta. Saadud info on vajalik riigi juhtimiseks ja otsuseid toetavate teadustööde tegemiseks.

Administratiivandmetel põhinev töö

Rahvaarv, rahvastiku koosseis ja paiknemine: rahvastiku suurus, vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis ning jaotus piirkondade kaupa;
rahvastiku põhinäitajad: sünnid, surmad, loomulik iive, rändesaldo, oodatav eluiga;
rahvastikuprognoos: rahvastiku arengu prognoosid, mis põhinevad sündimus-, suremus- ja rändetrendidel

Keelte klassifikaator (ISO 639-2) (vt lähemalt Keelte klassifikaator 2020 (KK 2020));

rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus ISCED 2011 (ISCED-2011) (vt lähemalt: riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011));

riikide ja territooriumide klassifikaator (ISO 3166) (vt lähemalt: riikide ja territooriumide klassifikaator 2021 (RTK 2021));

Euroopa piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (NUTS 2021) (vt lähemalt: Euroopa piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator);

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (vt lähemalt: Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK));

rahvuste klassifikaator (vt lähemalt: rahvuste klassifikaator 2013 (RK 2013)).

Statistikaamet juhindub klassifikaatorite haldamisel riikliku statistika seadusest. Statistikaameti hallatavad ja riikliku statistika tegemisel kasutatavad klassifikaatorid on kättesaadavad statistikaameti klassifikaatorite portaalis.

Ei ole rakendatav

Aastakeskmine rahvaarv – aasta alguse ja aasta lõpu (järgmise aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.

Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks.
- Linnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on suurem kui 1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkonnas on üle 5000 elaniku.
- Maaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km2 kohta, või tihedama asustusega piirkonnas, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku.
- Väikelinnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on 200 kuni 1000 inimest km2 kohta ning rahvaarv koos piirnevate sarnaste asulatega on vähemalt 5000 elanikku.

Elukoht – piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab

Elada jäänud aastate arv – mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutu. 0 aasta vanuses – oodatav eluiga sünnimomendil

Elutabel – arvuline mudel (vanusest sõltuvate funktsioonide arvväärtuste tabel), mis omavahel seotud näitajate kaudu mõõdab suremuse taset mingil ajavahemikul

Haridustase – isiku kõrgeim omandatud haridustase. Haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õppe tase. Haridustase esitatakse ISCED 2011 rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse alusel.

Kodakondsus – püsiv õiguslik seos isiku ja selle riigi vahel, mille kodanik ta on. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega.

Loomulik iive – ühe aasta elussündide ja surmajuhtumite arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu.

Lähteriik – sisserännanu eelmine elukohariik

Põlisus – Eesti rahvastiku jaotumine põlis- ja välispäritolu rahvastikuks. Põlisrahvastikuks loetakse Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis. Välispäritolu rahvastikuks loetakse Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei kuulu põlisrahvastiku hulka. Välispäritolu rahvastik on jaotatud esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks, lähtudes isiku enda, tema vanemate ja/või vanavanemate sünniriigist:
- välispäritolu rahvastiku esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal;
- välispäritolu rahvastiku teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal;
- välispäritolu rahvastiku kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, aga kelle kõik vanavanemad on sündinud välismaal.

Ränne – elukoha muutus ühest üksusest teise. Rändena läheb arvesse liikumine ühest riigist teise, ühest maakonnast teise, ühest omavalitsusüksusest teise, liikumine üle omavalitsusüksuse sisese linnalise asula piiri ja üle asustuspiirkondade piiri.

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad. Juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.

Rändesaldo – sisse- ja väljarändesündmuste arvu vahe

Sisseränne – isiku saabumine elukohta. Välisrände korral saabumine välisriigist Eestisse, siserände korral saabumine Eesti ühest haldus- või asustusüksusest või asustuspiirkonnast teise.

Seaduslik perekonnaseis – vähemalt 15-aastased isikud jagunevad seaduslikku (juriidilist) perekonnaseisu arvestades järgmiselt:
- ei ole seaduslikus abielus olnud – isik, kes ei ole kunagi seaduslikus abielus olnud;
- seaduslikus abielus – isik, kelle abielu on seaduslik ja see ei ole lõppenud abikaasa surma või abielulahutusega;
- lahutatud – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abielulahutuse vormistamisega;
- lesk – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abikaasa surmaga (sh kohtus surnuks tunnistamisega).

Sünniriik – ema elukohariik lapse sünni ajal. Välisriigis sündinutel on sünniriik nimetatud vaatluse ajal kehtinud riigipiiri järgi. Isikud, kes on sündinud enne 1945. aastat Petserimaal või Narva jõe tagusel Eesti Vabariigile kuulunud alal, loetakse Eestis sündinuteks.

Vanus – eluaastate arv vaadeldud ajahetkel täisaastates, s.t vanus viimasel sünnipäeval. Alla aastaste laste vanus on 0 aastat.

Väljaränne – isiku lahkumine elukohast; välisrände korral lahkumine Eesti riigist ja elama asumine välismaale; siserände korral lahkumine Eesti ühest haldus- või asustusüksusest või asustuspiirkonnast teise.

Vt ka rahvastikustatistika tunnuste arvutamise metoodikakirjeldust.

Kordajad:
loomuliku iibe kordaja – aasta elussündide ja surmajuhtude arvu vahe 1000 aastakeskmise elaniku kohta, mis on arvutatud sündimuse üldkordaja ja suremuse üldkordaja vahena;
sündimuse erikordaja – elussündide arv aastas tuhande 15–49-aastase naise kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel);
sündimuse vanuskordaja – elussündide arv aastas sama vanuserühma 1000 naise kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel);
sündimuse üldkordaja – elussündide arv aastas 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel);
suremuse vanuskordaja – surmajuhtude arv aastas vanuserühma 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel);
suremuse üldkordaja – surmajuhtude arv aastas 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel);
standarditud suremuskordaja – suremuskordaja, mille arvutamisel on rahvastiku tegeliku soo-vanusjaotuse asemel kasutatud rahvusvaheliselt kokku lepitud standardset soo-vanusjaotust, et kõrvaldada vaadeldava rahvastiku soo-vanusjaotuse eripära mõju suremusnäitajatele. Standardse soo-vanusjaotusena kasutati kuni 2014. aastani 1976. aastal avaldatud Euroopa standardrahvastiku soo-vanusjaotust. Edaspidi on kasutatud 2013. aastal avaldatud standardset soo-vanusjaotust.

Vt ka rahvastikustatistikas kasutusel olevaid matemaatilisi valemeid.

Isik – kõigi rahvastiku andmetabelite puhul;

sündmused – elussündide, surmade, abielude, lahutuste ja rände andmetabelite puhul

Eesti alalised elanikud

Euroopa demograafiastatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 artiklite 2(c) ja 2(d) kohaselt on alalised elanikud kõik isikud, kelle alaline elukoht on vaatlusajal Eestis. Alaline elukoht on koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil. Alaliste elanikena käsitatakse ainult järgmisi konkreetses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:
- neid, kes on elanud oma alalises elukohas pidevalt vähemalt 12 kuud enne vaatlusaega, või
- neid, kes on saabunud oma alalisse elukohta vaatlusajale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Alaliste elanike määramiseks rakendatakse residentsusindeksit. Vt lisa Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas.

Alaline elanikkond hõlmab kõiki elanikkonnarühmi, kelle kohta on registrites vaatlusaastal piisavalt nn elumärke. Selle hulka kuuluvad inimesed, kellel puudub püsiv elukoht (nt kodutud), varjupaigataotlejad, pagulased ja ajutise kaitse all olevad isikud.

Kogu Eesti

1919–…

Ei ole rakendatav

Rahvastik – 1. jaanuar kell 00.00;

rahvastikusündmused – elussündide, surmade, abielude, lahutuste ja rände puhul on vaatlusperiood kalendriaasta, mille jooksul sündmused toimusid.

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega

Ei jagata