Täiskasvanute koolituse uuring (füüsiline isik)

Täiskasvanute koolituse uuring (Adult Education Survey, lühendina AES) on Eurostati koordineeritud üleeuroopaline isiku-uuring, mis uurib elukestva õppe olukorda nii tasemehariduse, koolituste kui ka iseseisva õppe kontekstis. Uuringu tulemused annavad olulise panuse, et nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil mõista, kui palju ja milliseid õppimisvõimalusi inimesed kasutavad, mis ajendab või hoopis takistab end täiendamast ja kas mõni ühiskonnagrupp vajab elukestva õppe kontekstis lisatähelepanu. Seega on uuringu tulemused abiks täiskasvanute koolituse riikliku poliitika kujundamisel.

Hariduse omandamine soo, vanuserühma, emakeele, haridustaseme, piirkonna, elukoha, sotsiaalse seisundi, leibkonna netosissetuleku järgi; 20–64-aastaste võõrkeelte oskus. Hariduse omandamine jaguneb kolmeks: tasemeõpingud, koolitused ja iseseisev enesetäiendamine.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK);

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS);

ametite klassifikaator 2008 (AK 2008);

riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011);

rahvuste klassifikaator (RK);

riikide ja territooriumide klassifikaator;

keelte klassifikaator (KK)

Ei ole rakendatav

Mõisted tuginevad täies ulatuses AES-i juhismaterjalidele (vt AES2022 Eurostati koostatud juhend ja CLA manual).

Arvutikasutamisoskus baasteadmiste tasemel – oskus kasutada tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogramme, kopeerida faili/kausta või muuta selle asukohta jms

Arvutikasutamisoskus ekspertteadmiste tasemel – oskus kirjutada arvutiprogramme, lahendada tark- ja riistvara probleeme, kui arvuti ei tööta nii, nagu peaks jms

Asjatundlikkus arvuti kasutamisel – oskus vormindada teksti, luua tabelarvutusprogrammide abil graafikuid, installida lihtsamaid seadmeid ja programme jms

Elukestev õpe – täiskasvanute hariduses osalemine ehk osalemine formaalses, mitteformaalses või informaalses õppes

Emakeel – esimene keel, mida räägitakse varases lapsepõlves. Inimesel võib olla rohkem kui üks emakeel.

Esimese taseme haridusega isik – isik, kelle kõrgeim omandatud haridustase on alusharidus (koolieelne haridus), põhiharidus (1.–9. klass), põhihariduse nõudeta kutseõpe või kutseõpe põhihariduse baasil

Iseseisev enesetäiendamine – iseseisev etteplaneeritud enesetäiendamine. Õpe, mis hõlmab igasugust teadlikku õppimist mitmesuguste tegevuste ja suhtluskanalite kaudu, olenemata ajast ja keskkonnast. Informaalne õpe ei ole struktureeritud ning sel puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppekavad ja -materjalid. Puudub õpet korraldav asutus. Informaalse õppe alla ei kuulu formaalharidussüsteemi õpingutes või koolitustel osalemine.

Kolmanda taseme haridusega isik – isik, kelle kõrgeim omandatud haridustase on keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureus, magister või doktor

Koolitus – kursused, seminarid, eratunnid ja juhendatud väljaõpe töökohal. Mitteformaalne õpe on seotud nii tööalase enesetäiendamise kui ka isiklike huvialadega. See on eri keskkondades toimuv eesmärgistatud ja institutsionaliseeritud õpe, mis jääb väljapoole tasemeharidust. Mitteformaalset õpet võivad läbi viia nii riiklikud õppeasutused kui ka koolitusettevõtted, tööandjad ja eraõpetajad. Koolitused valmistab ette juhendaja ja enamasti on olemas ka koolituskava.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise ütlevad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Leibkonnaliikme netosissetulek – kõigi leibkonnaliikmete netosissetulekute summa jagatud leibkonnaliikmete arvuga

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev

Maa-asula – alevik ja küla

Miinimumpalk – riiklikult kehtestatud kuupalga alammäär uuringu läbiviimise aastal

Netosissetulek – pärast igakuiste maksude maksmist ja muude seadusjärgsete mahaarvamiste tegemist inimesele kätte jääv summa. Netosissetulekul on palju võimalikke allikaid: rahaline ja mitterahaline netosissetulek palgatöö ning põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku individuaalse töö eest; omanditulu; pension ja mitmesugused sotsiaaltoetused; abiraha; stipendium; muu tulu.

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus

Sinikrae – teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid; lihttöölised; relvajõududesse kuuluvad inimesed

Tasemeharidus – alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidus. Kindlatele standarditele vastav struktureeritud institutsiooniline õpe, mis üldjuhul toimub koolikeskkonnas tasemeõppekavade alusel. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda juhendavad spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid tulenevad õppekavast ja õpetajast ning õppeprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on teatava taseme või eani (Eestis 17-aastaseks saamiseni) kohustuslik.

Teise taseme haridusega isik – isik, kelle kõrgeim omandatud haridustase on üldkeskharidus, kutsekeskharidus/keskeriharidus/tehnikumiharidus põhihariduse baasil või kutseharidus keskhariduse baasil

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms

Valgekrae – seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid; keskastme spetsialistid ja tehnikud; kontoritöötajad ja klienditeenindajad

Võõrkeel – keel, mis ei ole emakeel

Võõrkeele oskus – võõrkeele oskus algajate ja edasijõudnute tasemel. Algaja on inimene siis, kui ta mõistab ja kasutab väheseid sõnu ja fraase kas või natuke.

Isik

Alates 2022. aastast on üldkogumis 18–69-aastased Eesti alalised tavaleibkondade elanikud. Üldkogumist jäävad välja asutusleibkondades (nt vanadekodus, hooldekodus, vanglas) elavad inimesed. Üldkogumi moodustavad nii hariduses osalenud kui ka mitteosalenud isikud. Kuni 2016. aastani (k.a) oli üldkogumi vanusevahemik 20–64.

Kogu Eesti

2007, 2011, 2016, 2022

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/859, 4. veebruar 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks hariduse ja koolituse valdkonna muutujate arvu ja nimetused (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/861, 21. mai 2021, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad ning kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud hariduse ja koolituse valdkonna valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2181, 16. detsember 2019, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 kohaselt kindlaks mitmele andmekogumile ühiste andmete tehnilised tunnused (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2180, 16. detsember 2019, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 alusel kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjalik kord ja sisu (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Haridus / Täiskasvanute koolitus/ Täiskasvanute hariduse omandamine kõigis tabelites.

Andmebaasi tabeleid (HTT31 kuni HTT51) on 2024. aasta jooksul vaadatud 414 korda, 2023. aastal 1139 korda, 2022. aastal 522 korda, 2021. aastal 429 korda, 2020. aastal 922 korda, 2019. aastal 1364 korda ja 2018. aastal 873 korda.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Anonüümitud detailandmed edastatakse ka Euroopa Komisjonile (Eurostatile), kes avaldab kõikide riikide agregeeritud andmed Eurostati andmebaasis (Population and social conditions→ Education and training → Participation in education and training → Adult learning → 'trng_aes' algusega tabelid). Kuni 2016. aastani (k.a) esitati Eurostatile andmed 25–64-aastaste kohta, kuigi siseriiklikest vajadustest lähtuvalt kogusime ka 20–24-aastaste andmeid. Alates 2022. aastast soovib Eurostat andmeid 18–69-aastaste kohta.

Andmed edastatakse EDAMISe veebiportaali kaudu hiljemalt 6 kuud pärast andmekogumise lõppu.

Lisaks koondandmetele edastatakse Eurostatile ka kvaliteediaruanne, mis saadetakse Eurostatile ESS Metadata Handleri platvormil üheksa kuu jooksul pärast andmekogumisperioodi lõppu. See peab olema struktureeritud vastavalt Euroopa statistikasüsteemi standardsele kvaliteediaruande struktuurile.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 49 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Eurostati juhendid uuringu läbiviimiseks on kättesaadavad CIRCABC keskkonnas. 2022. aasta uuringu materjalid:

juhend;

juhendi lisad;

näidisküsimustik.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Kvaliteedijuhised on uuringu juhendis. Vt "Metoodikadokumendid".

Üleeuroopalisi metaandmeid ja riikide kaupa aruandeid saab vaadata siit.

Tegu on kombineeritud tööga: andmed põhinevad isikuküsitlusel ja administratiivandmetel.

Uuringu üldkogumisse kuulusid 2007. aastal 20–64-aastased isikud. Objektide arv üldkogumis oli 810 800. Objektide arv valimis oli 6000. Valimi metoodika: süstemaatiline kihtvalik soo ja vanuse järgi.

Uuringu üldkogumisse kuulusid 2011. aastal 20–64-aastased isikud. Objektide arv üldkogumis oli 832 000. Objektide arv valimis oli 5985. Valimi metoodika: juhuslik kihtvalik soo ja vanuse järgi (8 kihti).

Uuringu üldkogumisse kuulusid 2016. aastal 20–64-aastased isikud. Objektide arv üldkogumis oli 789 000. Objektide arv valimis oli 6000. Valimi metoodika: juhuslik kihtvalik soo ja vanuse järgi (10 kihti).

Uuringu üldkogumisse kuulusid 2022. aastal 18–69-aastased isikud. Objektide arv üldkogumis oli 873 000. Objektide arv valimis oli 6800. Valimi metoodika: juhuslik kihtvalik soo ja vanuse järgi (10 kihti).

Rahvastikuregistrist saadakse järgmised tausttunnused: sugu, sünniaasta, vanus, elukoha maakond, elukoha tüüp. Administratiivandmeid võidakse kasutada ka andmete imputeerimisel (nt kui ei ole vastatud leibkonna sissetuleku suurust puudutavale küsimusele). Sisulisi eeltäitmisi muudest andmetest ei ole.

Kuni 2016. aastani iga viie aasta järel. Alates 2016. aastast iga kuue aasta järel.

Andmeid kogutakse küsimustikuga 1409 "Täiskasvanute koolitus". 2022. aasta küsimustik on nähtav siit.

Koduleheküljelt saab lugeda ka uuringu lühitutvustust.

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Uuringule saab vastata nii eesti kui ka vene keeles. Selles uuringus on enamik küsimusi valimiisiku kohta, ülejäänud leibkonna kohta küsitakse ainult leibkonnaliikmete arvu, vanust ja leibkonnaliikmete sissetulekute summa. Proxy-intervjuu ei ole lubatud – keegi teine valimiisiku eest vastata ei tohi.

Andmekogumise keskkonnana on kasutusel VVIS (vaatluste välitööde infosüsteem), kuhu on andmete kvaliteedi tagamiseks rakendatud ka kontrolle. Kui andmed on ebaloogilised või kohustuslik info puudub, siis peab andmed enne küsimustikus edasi liikumist parandama. Mõnes olukorras kuvatakse hoiatus, kus palutakse andmeid kontrollida, aga muutmiskohustust ei ole. Küsimustik eeltäidetakse valimiisiku soo ja sünniajaga. Küsimustik on jagatud mitmesse ossa ja iga järgmine osa avaneb siis, kui eelmine on täidetud. Kui ankeedi täitmine jääb pooleli, saab seda hiljem jätkata. Täidetud ankeet tuleb lõpetamiseks kinnitada, pärast kinnitamist ankeeti enam avada ei saa.

Alates 2022. aastast on olemas võimalus vastata iseseisvalt veebis ning küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Veebiküsitlust mittetäitnutega võtavad ühendust statistikaameti asjakohase väljaõppe saanud küsitlejad ja küsimustik täidetakse telefoniintervjuu käigus. Alates 2022. aastast silmast silma intervjuusid ei tehta.

Andmekogumismeetodite jaotus uuringuaastate kaupa:
2007 – 100% silmast silma intervjuu (CAPI);
2011 – 50% telefoniintervjuu (CATI), 50% silmast silma intervjuu (CAPI);
2016 – 93% telefoniintervjuu (CATI), 7% silmast silma intervjuu (CAPI);
2022 – 80% telefoniintervjuu (CATI), 20% veebiintervjuu (CAWI).

Pärast intervjuu lõppu liiguvad andmed töötlusesse, kus kogutud andmed kontrollitakse ja lisatakse vajalikud klassifikaatori koodid. Valideerimine sisaldab nii aritmeetilisi kui ka kvalitatiivseid kontrolle. Vigade avastamisel parandatakse need käsitsi või luuakse automaatsed andmeparanduspaketid.

Andmeid valideeriti ka Eurostati andmeedastusportaalis EDAMIS, et teha välja- ja kirjetasandi kontrolle. Väljatasandi kontrollid jälgivad kehtivate koodide ja vahemike kasutamist ning kontrollivad muutuja kirje ja lubatud kirjete kooskõla, kirjetasandi kontrollid aga testivad muutujatevahelist järjepidevust ühe ettevõtte kirje puhul.

Imputeerimine
Imputeeritakse leibkonna sissetuleku muutujat. Vastajatel paluti esitada oma leibkonna täpne sissetulek või märkida intervall, kuhu nende leibkonna sissetulek kuulub. Kui mõlemad on teadmata, arvutatakse esmalt intervall lähima naabri meetodi abil, kasutades R-i VIM-i paketti (lähimate naabrite arvuks määrati 5 ja muutujateks leibkonna suurus ja tüüp ning vastaja vanus, sugu, maakond + Tallinn ja haridustase). Kui igale vastajale oli olemas sissetulekute intervall, arvutati leibkonna täpne sissetulek hot-deck'i imputatsiooni abil.

Kaalumine
Pärast andmetöötluse etappi leitakse igale vastajale kaal ehk määratakse, kui paljusid inimesi tema vastused esindavad. Kaalude abil on võimalik analüüsi tehes saadud tulemused üldkogumile laiendada.
Kaalud arvutatakse kolmes jaos:
disainikaalude arvutamine;
kao kompenseerimine;
kalibreerimine.

Kalibreerimine toimub soo ja vanuserühma (viie aasta kaupa), rahvuse (alates 2005. aastast) (eestlased, mitte-eestlased), kolmese jaotusega haridustaseme (alates 2022. aastast), isiku elukoha maakonna (+ Tallinn) ning elukohatüübi (maa või linn) järgi. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril.

Pärast kalibreerimiskaalude arvutamist leitakse igale vastanud isikule üldine laiendustegur, mis on üldkogumi mahu ja küsitletute arvu suhe. Isiku lõpliku kaalu saamiseks korrutatakse see laiendustegur varem leitud kaaludega.

Arvutatavad muutujad
Küsimustikuga kogutud muutujate alusel arvutati perekonnatüüp, ekvivalentnetosissetuleku kvintiil, võõrkeelte arv, koolituste kaalud.

2022. aasta uuringus imputeeriti üks muutuja (leibkonna sissetulek). Imputeerimismäär oli 37%.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav