Välisüliõpilased töötavad Eestis üha enam haridusvaldkonnas

Blogi
Postitatud 12. märts 2024, 15.58 , Andmeteadur Kadri Rootalu

Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.

Vaadeldud aja jooksul on nii siinne välisüliõpilaste arv kui ka tööturu olukord mitmel puhul muutunud. Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv suurenes selle aja jooksul 3917-lt 5528-ni aastal 2019 ning seejärel langes taas 4873-le aastal 2022. Muutunud on ka välisüliõpilaste koosseis ja eelistatud õppeastmed.

Üldine tööhõive määr suurenes Eestis samuti aasta-aastalt kuni 2020. aasta alguseni. Sel ajal oli näha tööjõupuudust eelkõige info ja side tegevusalal, kuid vabade ametikohtade määr oli suur ka näiteks finants- ja kindlustustegevuse alal ning hariduses. Olukord muutus seoses Covid-19 pandeemia levikuga, mis vähendas töötajate arvu eelkõige teeninduses, mis on läbi aastate olnud tavapärane viis kooli kõrvalt tööd teha. 2022. aasta alguseks oli tööturu olukord jälle paranenud, millele omakorda järgnes kriis seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Selle kriisi suurimaks kannatajaks on olnud töötlev tööstus ja sellega seotud tegevusalad.

Joonisel ongi toodud välja (ettevõtete) tegevusalad, kus välisüliõpilased viimase viie õppeaasta jooksul on õpingute kõrvalt töötanud. Kui õppeaastal 2018/19 oli lisaks info ja side tegevusalale levinud töötamine haldus- ja abitegevuste alal ning majutuses ja toitlustuses, siis õppeaastaks 2022/23 on mõlemad tegevusalad vähemalt välisüliõpilaste seas populaarsust kaotanud. Pidevalt on olnud tõusuteel töötamine hariduse tegevusalal. See on eeskätt seotud doktorantide staatuse muutusega ülikoolis: järjest suurem osa neist on lisaks õppimisele kirjas ka ülikoolide töötajatena. Hariduse tegevusalal töötanud välisüliõpilastest 85% tegid seda just kõrgkoolides.

Eestis töötavad välisüliõpilased ettevõtte tegevusala järgi

 

Seega võib öelda, et näiteks 2018. aastal Eestisse õppima tulnud ja seejärel siia tööle jäänud välisüliõpilane on kokku puutunud ja pidanud kohanema mitmete muutustega siinsel tööturul. Samad muutused on muidugi mõjutanud ka kohalikke üliõpilasi.

Kus töötasid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal?

Analüüsist selgus, et veidi rohkem kui pooled välisüliõpilased töötasid õppeaastal 2022/23 õpingute kõrvalt vähemalt ühe päeva. Seejuures on töötajatest enamik töötanud õppeaasta jooksul kauem kui kuus kuud ja päris vähe on neid, kelle ainus töötamise episood piirduski vaid paari päevaga. Varasemate aastatega võrreldes vähenes nii välis- kui kohalike üliõpilaste seas tuntavalt töötamine võlaõigusliku lepingu (käsundus- ja töölepingud) alusel.

Suurema tõenäosusega töötavad õpingute kõrvalt välisüliõpilased, kes õpivad IKT või tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, samuti ärinduse, halduse ja õiguse välisüliõpilased. Näiteks IKT välisüliõpilastest töötas õppeaastal 2022/23 õpingute kõrvalt 70%.

Kokku panustasid välisüliõpilased 2022/23 õppeaasta jooksul Eestisse tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljoni euroga. Maksutulu suurenes eelmise aastaga võrreldes vaatamata sellele, et siin õppivate välisüliõpilaste arv vähenes.

Mida teevad välisüliõpilased pärast kooli lõpetamist?

Võib ka küsida, mis on saanud Eestis õppinud välisüliõpilastest pärast õpingute lõpetamist? Selleks võeti käesoleva aasta raportis vaatluse alla kõik aastatel 2018 - 2022 Eestis tasemeõppe lõpetanud välisüliõpilased. Kui vilistlane on lõpetanud õpingud mitmel korral, siis hakatakse tema tööelu vaatama alles viimase lõpetamise järel. Lisaks sellele jäetakse vaatluse alt välja need vilistlased, kes on uuesti õppima asunud mõnel muul kõrghariduse õppekaval. Kokku jäi analüüsi nende aastate peale rohkem kui 6000 välisvilistlast.

Pole üllatav, et mida kauem aega möödub õpingute lõpetamisest, seda väiksem on siin töötavate välisvilistlaste osakaal. Õppeaastal 2022/23 oli vaadeldud varasemate õppeaastate välisvilistlastest endiselt Eesti tööturul 43%. Kõige rohkem on siinsel tööturul ärinduse, halduse ja õiguse valdkonna lõpetanud välisüliõpilasi, järgnevad IKT ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkond.

Kui võtta kokku kõik 2018 kuni 2022. aastal õpingud lõpetanud välisüliõpilased, siis 2022/23 õppeaasta jooksul oli neist töise tulu väljamakseid tehtud 2543 inimesele kokku ligi 66 miljoni euro ulatuses. Nende maksupanus tulumaksuna oli 12 miljonit eurot ning sotsiaalmaksuna 21,8 miljonit eurot. Jällegi on kõige suuremate kogusummadega panustanud ärinduse, halduse ja õiguse, IKT ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna vilistlased.

Loe varasemate uuringute kohta lähemalt statistikaameti veebilehelt.

 

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

 

Täpsem teave:
 

Kai Kaljumäe
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9184
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)


Foto: Shutterstock