VÄLISPROJEKTIDE PROJEKTIJUHT
Statistikaamet võttis tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika
Statistikaamet võttis 2026. aasta jaanuarist tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika. Samuti uuenes tarbijahinnaindeksi klassifikaator, kus hinnamuutuseid uuritakse nüüdsest 13 põhirühmas.
Eesti taliolümpiaalade harrastajate kasvu veavad jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine
Eesti taliolümpiaalade organiseerunud harrastajate arv on statistikaameti andmetel viimase kümne aastaga kasvanud 40% võrra ning alla 20-aastaste taliolümpiaalade harrastajate osakaal tõusnud 7 protsendipunkti. Kasvu veavad eeskätt jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine, samuti on lisandunud harrastajaid mäesuusatamises, lumelauasõidus, vigursuusatamises ja kiiruisutamises. Vähenenud on harrastajate hulk murdmaasuusatamises ja suusahüpetes.
70 miljonit andmerida analüüsimiseks: täpne rahvaarv selgub kevadeks
Jaanuari keskel avaldas statistikaamet, et Eestis elab 2026. aasta alguse seisuga 1 362 954 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarvu avaldab amet aprillis. Kas vahepeal leitakse registritest sünde ja surmi juurde? Ja miks teab statistikaamet alles kevadeks, kes Eestisse ja siit välja rändasid?
Sinu vastus loeb: statistikaamet viib sel aastal läbi seitse olulist isiku-uuringut
Kuhu kulub Eesti elanike raha? Kas inimesed käivad rohkem kinos või teatris? Kuidas on viimase aastaga muutunud meie sissetulekud ja elamistingimused? Neile ja mitmetele teistele küsimustele otsivad vastuseid statistikaameti 2026. aasta isiku-uuringud, kus iga valimisse sattunud inimese vastused annavad asendamatu panuse Eesti elu kirjeldamisse.
Kui võrdne on Eesti ühiskond?
Õigus võrdsele kohtlemisele kuulub inimese põhiõiguste hulka. Aga kuidas inimesed Eestis päriselt elavad? Statistikaameti ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku koostöös valminud võrdse kohtlemise juhtimislaud aitab hinnata, millised erinevused ja ebavõrdsused Eesti ühiskonnas välja joonistuvad.
Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,2% väiksem kui meestel. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,1 protsendipunkti.
1 369 995 inimest: Eesti rahvaarv pöördus langusesse
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 1 369 995 inimest. Eelmisel aastal sündis 9690 inimest ja suri 15 756.
Rahvusvaheline Maa päev: kui juba märtsis on kõik otsas, mida me siis tähistame?
Teisipäeval, 22. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva, mil vaadatakse otsa meie suhetele loodusega. Selle aasta teema „Meie vägi, meie planeet“ (ingl „Our Power, Our Planet“) on üleskutse mõistmaks, kui palju sõltub meie ühine tulevik planeedil Maa igapäevastest valikutest, teadmistest ja kollektiivsest tahtest.
Esimese kvartali ehitushindade tõusu ohjeldasid vähenenud kulud materjalidele
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,1%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 1,2%.
Viis aastat eriolukorra algusest: mis toimus Eesti majanduses?
Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis enim puittoodete hinnatõus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 3,5% ja tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%.
Mullu toodeti Eestis 189,5 miljonit muna, iga teine söödud muna on kodumaine
Statistikaameti andmetel toodeti 2024. aastal Eestis 189,5 miljonit muna, mis on 6% rohkem kui aasta varem. Keskmiselt toodeti aastas 138 muna inimese kohta. Koos imporditud munadega söödi aastas 16,2 kg ehk 259 muna inimese kohta.
Statistikaamet võõrustab Tallinnas õppevisiidil Ukraina kolleege
15.–17. aprillil külastab Ukraina statistikaamet õppevisiidi raames Eesti statistikaametit. Visiidi eesmärk on uurida, mida tähendab Euroopa Liidu (EL) statistika tootmine ning millega tuleb arvestada organisatsioonil, mis on osaks Euroopa statistikasüsteemist. Visiit on osa Ukraina ELiga liitumise ettevalmistustest.
Eestis toodetakse 71% siin tarbitud lihast
Statistikaameti andmetel toodeti 2024. aastal Eestis 76 500 tonni liha, mis on 1% rohkem kui aasta varem. Keskmiselt toodeti aastas 56 kg liha inimese kohta. Koos imporditud lihaga söödi aasta jooksul kokku 78 kg liha inimese kohta. Elanike tarbitud lihast toodeti 2024. aastal Eestis 71%.
Välisturistide arv jõudis 2019. aasta tasemele
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta veebruaris majutusettevõtetes 230 000 turisti, mida on 2% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 2% rohkem.
Veebruaris kasvas kaupade eksport 12%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2025. aasta veebruaris 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.