Transporditaristu

Statistika eesmärk on anda teavet Eesti riigimaanteede, raudteede, laevatatavate siseveeteede ja lennumarsruutide kohta.

Riigimaanteede pikkus teekatte liigi järgi;

avaliku raudtee peateede pikkus raudtee liigi järgi;

laevatatavate siseveeteede pikkus;

lennumarsruutide kogupikkus

Selles töös ei kasutata andmete kogumisel, töötlemisel ega avaldamisel ühtegi klassifikaatorit.

Veondus

Avalik raudtee – raudtee-ettevõtja raudteetaristu, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoteenuse osutamiseks raudteeseaduses sätestatud alustel ja korras

Automaatblokeering – rongiliikluse intervallreguleerimise süsteem, mille puhul jaamavahe jaotatakse blokkpiirkondadeks. Blokkpiirkondi piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja foorid edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on veeremist vaba või veeremiga hõivatud.

Elektrifitseeritud raudtee – elektertransporti võimaldava kontaktvõrgu või kontaktrööpaga varustatud rööbastee

Jaam (raudteejaam) – rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab ronge vastu võtta ja ära saata, korraldada rongide vahetust ning möödasõidu ja vastava tehnilise varustatuse korral ka manöövritöid, veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone

Kõrvalmaantee – maantee, mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega

Laevatatav siseveetee – veekogu, mis ei ole mere osa ja mis on oma looduslike või tehislike omaduste tõttu eelkõige siseveelaevadaga laevatatav. Mõiste hõlmab nii laevatatavaid jõgesid, järvi, kanaleid kui ka estuaare.

Lennumarsruut – kindlaksmääratud teekond lennuliikluse suunamiseks

Peatee – katkematult ühest lõpp-punktist teise kulgeva rongiliini moodustav rööbastee, mis ühendab jaamu, tariifinimestikes kaupade peale- või mahalaadimise või reisijate pealetuleku- või mahaminekukohtadena näidatud eraldi asuvaid punkte

Poolautomaatblokeering – poolautomaatne rongiliikluse süsteem, mis võimaldab naaberjaama korraldajalt saadud elektrilise blokksignaali „nõusolek” olemasolul avada väljasõidusignaali ja saata rongi jaamavahele

Põhimaantee – maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega

Ramp ja ühendustee – liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks eri- või samatasandiliste teede ristumisalale ehitatud rajatis

Raudtee – maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist koosnev tee pealisehitus

Raudtee kogupikkus – kõik raudteed, mis on otse või teiste raudteede kaudu ühenduses avalikuks kasutamiseks määratud raudteede (edaspidi avalik raudtee) võrgustikuga, sealhulgas raudteed, mis on vajalikud depoosse või tehnohooldepunkti sissesõiduks ja neist väljasõiduks (depooteed), ja muud vedu toetava või abistava iseloomuga raudteed

Raudteeületuskoht – raudtee samatasandiline ristumiskoht tee või tänavaga (tee – raudteestatistikas igasugune avalik või eramaantee, tänav või kiirtee, sealhulgas jalg- ja jalgrattatee)

Reguleerimata raudteeületuskoht – varustatud ainult liiklusmärkidega

Reguleeritud raudteeületuskoht – varustatud peale liiklusmärkide fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuriga või mõnega neist

Reisirongide peatuskoht – nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatuskoht jaamavahel

Tugimaantee – maantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega

Liiklustee

Riigimaanteed;

avalikud raudteed;

laevatatavad siseveeteed;

lennumarsruudid

Kogu Eesti

1980–…

Andmed avaldatakse eelneva aasta kohta, st 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad 2024. aastat.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus

Kokkulepped on tehtud järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonidega: Eurostat, OECD, UNECE, rahvusvaheline transpordifoorun (ITF), rahvusvaheline maanteeliit (IRF)

Ei jagata

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Transport Transporditaristu kõikides tabelites:

KVT02: Liiklusteede pikkus, 31. detsember;

KVT022: Riigimaanteede pikkus teekatte liigi järgi, 31. detsember;

KVT026: Raudteeliiklusregistris registreeritud raudteed.

Selle töö raames avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabelid:

KVT024: Riigimaanteede pikkus maakonna järgi, 31. detsember (2004–2015);

KVT03: Linnatänavate võrk haldusüksuse järgi, 31. detsember (2001–2008);

KVT04: Sildade ja viaduktide arv tee liigi ja maakonna järgi, 31. detsember (2001–2015);

KVT05: Kohalike maanteede ja tänavate pikkus haldusüksuse järgi, 31. detsember (2000–2008);

KVT06: Kohalikud sillad ja viaduktid haldusüksuse järgi, 31. detsember (2000–2008);

KVT08: Linnatänavate teehoiukulud ja investeeringud haldusüksuse järgi, 31. detsember (2008);

KVT09: Kohalike teede teehoiukulud ja investeeringud haldusüksuse järgi, 31. detsember (2008);

KVT1: Riigimaanteede sildade olem teedevalitsuse järgi (1997–2002);

KVT10: Riigimaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002);

KVT11: Põhimaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002);

KVT12: Tugimaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002);

KVT13: Kõrvalmaanteede pikkus teedevalitsuse järgi (1997–2002);

KVT14: Linna- ja vallavalitsuse kaugus maakonnakeskusest ja tallinnast, 2003;

KVT21: Gaasijaotustorustik liigi järgi, 31. Detsember (2002–2016);

KVT22: Siirdetorustik liigi järgi (1994–2001).

Tööga seotud uuendatavaid andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 178 korda, 2023. aastal 211 korda, 2022. aastal 289 korda, 2021. aastal 341 korda, 2020. aastal 504 korda.

Arvud ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Statistikaametile laekuvad koondandmed, üksikandmeid ei kasutata.

Eurostatile edastatakse andmed küsimustikuga "Eurostat/OECD/UNECE Common Questionnaire" EDAMISe andmeedastuskanali kaudu kord aastas.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 43 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Transpordistatistika sõnastik, mille on koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikatöö andmed põhinevad administratiivandmeallikatel. Tehnilise järelevalve ametilt saadakse riikliku raudteeliiklusregistri andmed raudteede kohta. Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga „Raudtee ja veeremi olem“.

Transpordiametilt saadakse teeregistri riigimaanteede andmed, siseveeteede ning lennuteede andmed.

Aasta

Tehnilise järelvalve amet teeb väljavõtte tema hallatavast raudteeregistrist ja edastab meile andmed riikliku statistika küsimustikuga „Raudtee ja veeremi olem“.

Transpordiametilt saadakse teeregistri riigimaanteede andmed, siseveeteede ning lennuteede andmed.

Andmeid valideerib nende valdaja.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. Kuna tegemist on koondandmetega, avaldatakse need üldjuhul samal kujul, nagu kogutakse.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Selles töös andmete väärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.