Rahva ja eluruumide registripõhine loendus

Statistikatöö eesmärk on luua eeldused teadmistepõhisele strateegilisele ja ruumilisele planeerimisele ning poliitika kujundamisele.

Samuti on rahva ja eluruumide loenduse eesmärk varustada avalikkust, riigiasutusi ja rahvusvahelisi organisatsioone kvaliteetse infoga riigi rahvastiku kohta ja luua alusandmestik edasiste riiklike statistiliste vaatluste jaoks.

Administratiivandmetel põhinev töö

Andmed kajastavad 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi.

Andmed sisaldavad
rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu 31. detsembri 2021 seisuga;
eluruumide arvu ja elamistingimusi 31. detsembri 2021 seisuga;
leibkondade arvu ja koosseisu 31. detsembri 2021 seisuga;
perekondade arvu ja koosseisu 31.detsember 2021 seisuga.

Keelte klassifikaator (ISO 639-2) (kohandatud riiklik klassifikaator: Keelte klassifikaator 2020 (KK 2020));

Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus ISCED 2011 (ISCED-2011) (kohandatud riiklik klassifikaator: Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011));

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008);

Riikide ja territooriumide klassifikaator (ISO 3166) (kohandatud riiklik klassifikaator: Riikide ja territooriumide klassifikaator 2021 (RTK 2021));

Euroopa piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (NUTS 2021);

Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistiline klassifikaator (NACE Rev 2) (kohandatud riiklik klassifikaator: Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008));

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK, 2021v4);

Rahvuste klassifikaator 2013 (RK 2013).

Statistikaamet juhindub klassifikaatorite haldamisel riikliku statistika seadusest. Statistikaameti hallatavad ja riikliku statistika tegemisel kasutatavad klassifikaatorid on kättesaadavad statistikaameti klassifikaatorite portaalis.

Ei ole rakendatav

Elukoht – (elamiskõlblik) eluruum, millega isik ise ja tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud on olnud. Eluruumidega seotust arvutatakse riigi registritesse teada antud elukoha-aadressi(de) ning igapäevategevustega (kool, lasteaed, töökoht vms) seotud asukohtade järgi (vt ka Paiknemisindeksi metoodika. Metoodika on kasutusel alates 2022. aastast (sh 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel).

Varem määrati elukohana rahvastikuregistri järgne elukoht (2012–2021) või isiku ütluspõhine elukoht (2000. ja 2011. aastate rahva ja eluruumide loendused).

Elukoht eelmise loenduse ajal – inimese elukoht eelmise rahvaloenduse loendusmomendi seisuga ehk inimese elukoht 31.12.2011. Eelmine elukoht on viidud vastavusse 31.12.2021 kehtinud haldusjaotusega. Nende puhul, kes ei olnud eelmisel rahvaloendusel Eesti residendid, pole elukohta määratud, vaid vanuse ja rändestaatuse põhjal on täpsustatud, kas isik elas välisriigis, sündis pärast eelmist rahvaloendust või tema elukoht oli teadmata.

Eluruumid – tavaeluruumid (asustatud või asustamata), muud elamuüksused ja ühiseluruumid. Iga eluruum on vähemalt ühe isiku alaliseks elukohaks. Asustatud tavaeluruumid ja muud elamuüksused moodustavad üheskoos elamuüksused.

Tavaeluruumid – kindlas asukohas, ehituslikult eraldatud iseseisvad ruumid, mis on ette nähtud inimestele alaliseks elamiseks ning on vaatluskuupäeva seisuga kas
- kasutusel alalise elukohana,
- vabad või
- ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks.

Eraldatud tähendab ümbritsevate seinte ja katuse või lae olemasolu, nii et vähemalt üks isik saab sinna eralduda.

Iseseisev tähendab otsest juurdepääsu tänavalt, trepikojast, koridorist, käigust või krundilt.

Muud elamuüksused – hütid, majakesed, onnid, osmikud, haagissuvilad, paatmajad, küünid, veskid, koopad või muud varjualused, mida kasutatakse elamiseks (loenduse hetkel), olenemata sellest, kas need on selleks ette nähtud või mitte

Ühiseluruumid – ruumid, mis on elupaigana ette nähtud suurele inimrühmale või mitmele leibkonnale

Eluruumi asustatus – tavaeluruumid jaotatakse asustatuse alusel järgmiselt:
- asustatud tavaeluruum – tavaeluruum, milles elab loenduse ajal alaliselt vähemalt üks isik;
- asustamata tavaeluruum – tavaeluruum, milles loenduse ajal keegi alaliselt ei ela

Eluruumi kasutamise alus – leibkonnad ja leibkonnaliikmed jaotatakse eluruumi kasutamise aluse põhjal järgmiselt:
- omanik – vähemalt üks leibkonnaliige on selle eluruumi omanik või kaasomanik;
- üürnik – ükski leibkonnaliige ei ole eluruumi omanik ega tema lähisugulane või abikaasa, kuid on teada, et eluruum on kellegi omandis;
- kasutamise muu alus – vähemalt üks leibkonnaliige on eluruumi omaniku lähisugulane või abikaasa

Eluruumi pind ehk eluruumi kasulik põrandapind on
- seespool välisseinu mõõdetud põrandapind, millest on välja jäetud elamiseks kõlbmatud keldrid ja pööningud ning mitme eluruumiga hoonetes kõik ühiskasutatavad ruumid või
- toa mõiste alla kuuluvate ruumide kogupõrandapind, vt "tuba"

Eluruumi tehnovarustus – veevarustussüsteemi, pesemisvõimaluse, tualettruumi ning keskkütte olemasolu eluruumis
- veevarustussüsteem– külm vesi tuleb eluruumi torustiku kaudu ja kasutusel on veekraan;
- pesemisvõimalus– pesemisvõimalus on olemas, kui eluruumis on veevärgi ja kanalisatsiooniga (sh kogumispaagiga) ühendatud vann või dušš. Pesemisvõimalus loeti olemasolevaks ka siis, kui eluruumi juurde kuulus saun (sh väljaspool eluruumi väikeelamuga samal elamukrundil eraldi hoones olev saun);
- tualettruum – veevärgi ja kanalisatsiooniga (sh kogumispaagiga) ühendatud veeklosett eluruumis;
- keskküte – eluruum on keskküttega, kui kütmine toimub ühise küttekeskuse või hoonesse või tavaeluruumi paigaldatud kütteseadme kaudu, olenemata energiaallikast

Emakeel – keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida isik üldjuhul kõige paremini oskab. Kui isiku emakeel oli puudu, siis määratakse isiku emakeeleks keel, mis on tema ema emakeel (tingimusel, et isa emakeel on sama või teadmata).

Haridustase – isiku kõrgeim omandatud haridustase. Haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õpe. Haridustase esitatakse ISCED 2011 rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse alusel.

Hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud välispiirete, katuse ja siseruumidega ehitis

Hoone ehitusaeg – aasta, millal hoone valmis. Uuemate hoonete puhul aasta, millal hoone sai kasutusloa.

Hoone tüüp – elamu ja mitte-elamu. Iga elamu on jagatud kolmeks korterite arvu järgi:
- 1-korteriline elamu (eramu) – ühele perele ehitatud elamu, mis ei ole jaotatud isoleeritud osadeks. Siia kuuluvad ka taluelamud ja endised suvilad, mis on kohandatud või ümber ehitatud aasta ringi elamiseks;
- 2-korteriline elamu;
- vähemalt 3-korteriline elamu;
- mitte-elamu – hoone, mille kasulikust pinnast vähem kui poole moodustavad korterid. Siia kuuluvad nt büroohooned, kauplused, koolid ja muud hooned, kus asub vähemalt üks eluruum (korter).

Hõivatu – vähemalt 15-aastane isik, kes 2021. aasta viimasel täispikal töönädalal (13.–19. detsember 2021):
- tegi vähemalt ühe tunni tööd tasu eest, st rahalise või mitterahalise kasu saamise nimel;
- tegutses ettevõtjana või
- puudus ajutiselt töökohalt, millel ta oli juba töötanud ning millega tal säilis ametlik töösuhe

Kodakondsus – püsiv õiguslik seos isiku ja selle riigi vahel, mille kodanik isik on. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega.

Loendusmoment – loendusega kogutavate andmete fikseerimise kuupäev ja kellaaeg. 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment oli 31. detsember 2021 kell 00.00.

Leibkond (aadressipõhine) – isikud, kes elavad ühes elamuüksuses. Iga asustatud elamuüksuse kohta on üks leibkond. Leibkonnad jagunevad tavaleibkondadeks ja asutusleibkondadeks.

Asutusleibkond – koosneb isikutest, kes saavad oma eluruumi ja ülalpidamise sellest asutusest. Asutuseks peetakse juriidilist isikut, mille otstarve on pakkuda pikaajalist eluaset ja teenuseid isikute rühmale. Asutusel on harilikult ühised ruumid ja sisseseaded, mida võivad kasutada kõik sealsed elanikud. Asutusleibkonnas elavad näiteks asenduskodude, vanglate ja hooldekodude elanikud.

Tavaleibkond – võib sisaldada üht, mitut või mitte ühtegi tuumperekonda. Tavaleibkond võib koosneda ka ühest isikust.

Lähteriik – sisserännanu eelmine elukohariik

Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – vähemalt 15-aastased isikud, kes olid 2021. aasta viimasel täispikal töönädalal (13.–19. detsember 2021) tööga hõivatud; ajutiselt ei töötanud, kuid kellel säilis tööandjaga töösuhe (nt tasustatud lapsehoolduspuhkus); või olid parasjagu töötud, kuid otsisid (aktiivselt) tööd

Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – kõik alla 15-aastased lapsed ning vähemalt 15-aastased isikud, kes 2021. aasta viimasel täispikal töönädalal (13.–19. detsember 2021) ei olnud majanduslikult aktiivsed (tööga hõivatud või tööotsijad).

Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik jaguneb järgmiselt:
- alla 15-aastane laps – kõik alla 15-aastased isikud (31.12 2021 seisuga);
- pensionär – isik, kes 2021. aasta viimasel täispikal töönädalal (13.–19. detsember 2021) ei olnud majanduslikult aktiivne ja kes vastas vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
- isikule oli määratud vanadus-, töövõimetus-, rahva- või muu pension ja pensioni saamine ei olnud peatatud,
- isikul oli ravikindlustus, mis viitas pensionäristaatusele,
- isik oli vähemalt 60-aastane, sai väljamakseid III pensionisambast ja keskmine väljamakse kuus oli vähemalt 2021. aasta elatusmiinimumi suurune;
- kapitalitulu saaja – isik, kes 2021. aasta viimasel täispikal töönädalal (13.–19. detsember 2021) ei olnud majanduslikult aktiivne ja ei kuulunud ühtegi eelnimetatud rühma, kuid kellele maksti 2021. aasta jooksul dividende summas, mis on vähemalt võrdne sama aasta 12-kordse miinimumpalgaga;
- õppur – vähemalt 15-aastane isik, kes 2021. aasta viimasel täispikal töönädalal (13.–19. detsember 2021) ei olnud majanduslikult aktiivne, pensionär ega kapitalitulu saaja, vaid õppis alus-, üld-, kutse- või kõrghariduse tasemel;
- muu – isik, kes aasta viimasel täispikal töönädalal (13.–19. detsember 2021) ei olnud majanduslikult aktiivne ja kes ei kuulunud ühtegi eespool nimetatud rühma (näiteks mitteregistreeritud töötud, kes ei ole õppurid, pensionärid ega kapitalitulu saajad).

Tuumperekond – kaks või enam inimest, kes kuuluvad ühte leibkonda ja on üksteisega seotud abikaasadena, vabaabielupartneritena või vanema ja lapsena. Seega koosneb perekond kas lasteta paarist; vähemalt ühe lapsega paarist või vähemalt ühe lapsega üksikvanemast. Niisuguse perekonnakäsituse korral piirdub laste ja täiskasvanute suhe vahetu (st esimese astme) sugulusega ehk vanemate ja laste suhtega. Näiteks vanavanemast ja lapselapsest koosnev leibkond ei ole tuumperekond.

Põhitöökoht – töökoht, kus isik 2021. aasta viimasel täispikal töönädalal (13.–19. detsember 2021) töötas töötamise registri järgi, töötas suurema töökoormusega või sai suuremat tasu

Põlisus – Eesti rahvastiku jaotumine põlis- ja välispäritolu rahvastikuks. Põlisrahvastikuks loetakse Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis. Välispäritolu rahvastikuks loetakse Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei kuulu põlisrahvastiku hulka. Välispäritolu rahvastik on jaotatud esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks, lähtudes isiku enda, tema vanemate ja/või vanavanemate sünniriigist:
- välispäritolu rahvastiku esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal;
- välispäritolu rahvastiku teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal;
- välispäritolu rahvastiku kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, aga kelle kõik vanavanemad on sündinud välismaal.

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad. Juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.

Seaduslik perekonnaseis –vähemalt 15-aastased isikud jagunevad seaduslikku (juriidilist) perekonnaseisu arvestades järgmiselt:
- ei ole seaduslikus abielus olnud – isik, kes ei ole kunagi seaduslikus abielus olnud;
- seaduslikus abielus – isik, kelle abielu on seaduslik ja see ei ole lõppenud abikaasa surma või abielulahutusega. Isik on seaduslikus abielus ka siis, kui ta ei ela oma abikaasaga koos;
- lahutatud – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abielulahutuse vormistamisega;
- lesk – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abikaasa surmaga (sh kohtus surnuks tunnistamisega)

Sisseränne – isiku elama asumine uude elukohta. Välisrände korral saabumine välisriigist Eestisse, siserände korral saabumine Eesti ühest haldus- või asustusüksusest või asustuspiirkonnast.

Sisserände aeg – viimane teadaolev Eestisse rändamise aeg

Sünniriik – ema elukohariik lapse sünni ajal. Välisriigis sündinutel on sünniriik nimetatud vaatluse ajal kehtinud riigipiiri järgi. Isikud, kes on sündinud enne 1945. aastat Petserimaal või Narva jõe tagusel Eesti Vabariigile kuulunud alal, loetakse Eestis sündinuteks.

Sünnitatud laste arv – elu jooksul sünnitatud elusalt sündinud laste arv. Lapsendatud lapsi arvesse ei võeta. Tunnus määratakse naistele alates 15. eluaastast.

Tegevusala – hõivatu põhitöökoha tegevusala ajavahemikul 13.–19. detsember 2021 (viimane 2021. aasta täispikk töönädal). Kui isik töötas allüksuses, mille tegevusala erines tööandja põhitegevusalast, siis avaldatakse allüksuse tegevusala. Allüksus on ettevõtte/asutuse koosseisus olev üksus, millel on teine tegevusala või aadress võrreldes peakontoriga.

Teine elukoht – (elamiskõlblik) eluruum, millega isik ise või tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul seotud olid, kuid kus nad alaliselt ei elanud. Eluruumidega seotust arvutatakse riigi registritesse teada antud elukoha-aadressi(de) ning igapäevategevustega (kool, lasteaed, töökoht vms) seotud asukohtade järgi.

Tiheasustusega paikkond – tihehoonestusega ala, kus hoonetevaheline kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja kus elab vähemalt 200 inimest. Paikkonna mõiste tähistab teatavat kindla asustusega, kuid ümbrusest eristuvat piirkonda, milleks võib olla linn, alev või küla, kuid ka omavahel ühinenud (kokku kasvanud) asulad. Linn võib jaguneda ka mitmeks paikkonnaks, kui need on selgelt eraldatud näiteks jõega (Pärnus) või parkide vööndiga (Pirita linnaosa Tallinnas, Ihaste piirkond Tartus). Vaata lisa: Haldusüksuste tasemed ja ruumiandmed.

Tuba – elamuüksuses ruum, mida ümbritsevad põrandast laeni ulatuvad seinad ja mis on piisavalt suur (vähemalt 4 m²), et mahutada täiskasvanule ettenähtud voodit, ja mis on lae põhipiirkonnas vähemalt kahe meetri kõrgune

Tööalane seisund – hõivatu seisund põhitöökohal ajavahemikul 13.–19. detsember 2021 (viimane 2021. aasta täispikk töönädal). Kui isikul oli põhitöökohal mitu seisundit, lähtuti sellest, mille tulu oli suurem.

Hõivatud jaotuvad tööalase seisundi järgi järgmiselt:
- palgatöötaja – isik, kes aasta viimasel täispikal töönädalal (13.–19. detsember 2021) oli hõivatud täis- või osaajatööga asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks ja kes sai töö eest tasu;
- palgatöötajatega ettevõtja – isik, kellel oli osalus ettevõttes ja ettevõttel oli 2021. aasta detsembris vähemalt 2 töötajat, või isik oli FIE, kellel olid detsembris palgatöötajad;
- üksikettevõtja – isik, kellel oli osalus ettevõttes ja ettevõttel puudusid 2021. aasta detsembris palgatöötajad, või isik tegutses FIE-na ilma palgatöötajateta või isiku ettevõtlusega tegutsemisele viitasid ettevõtluskonto andmed;
- muu hõivatu – isik ei kuulunud ühtegi eespool nimetatud rühma (sh palgata töötaja pereettevõttes või talus).

Töökoha asukoht – hõivatu põhitöökoha asukoht. Kui isik töötas allüksuses, mille asukoht erines tööandja peamisest asukohast, siis avaldatakse allüksuse asukoht. Allüksus on ettevõtte/asutuse koosseisus olev üksus, millel on teine tegevusala või aadress võrreldes peakontoriga.

Töötu – vähemalt 15-aastane isik, kes 2021. aasta viimasel täispikal töönädalal (13.–19. detsember 2021) ei olnud tööga hõivatud, vanglas ega ajateenistuses ning oli
- tööotsija, st oli vaatlusnädalaga lõppeva neljanädalase ajavahemiku jooksul astunud konkreetseid samme palgatöö otsimiseks või ettevõtjana tegutsemiseks, ja
- valmis kohe tööd alustama, st oli vaatlusnädala jooksul ja kaks nädalat pärast seda valmis asuma palgatööle või tegutsema ettevõtjana

Vanus – eluaastate arv vaadeldud ajahetkel täisaastates, st vanus viimasel sünnipäeval. Alla aastaste laste vanus on 0 aastat.

Isik;

leibkond;

perekond;

eluruum

Eesti alalised elanikud ning nendest moodustuvad perekonnad ja leibkonnad;

Eestis paiknevad eluruumid.

Euroopa demograafiastatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, artiklite 2(c) ja 2(d) kohaselt on alalised elanikud kõik isikud, kelle alaline elukoht on vaatlusajal Eestis. Alaline elukoht on koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil. Alaliste elanikena käsitatakse ainult järgmisi konkreetses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:

- neid, kes on elanud oma alalises elukohas pidevalt vähemalt 12 kuud enne vaatlusaega, või

- neid, kes on saabunud oma alalisse elukohta vaatlusajale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Alaliste elanike määramiseks rakendatakse residentsusindeksit. Vt lisa Residentsusindeksi rakendamine rahvastikustatistikas.

Alaline elanikkond hõlmab kõiki elanikkonnarühmi, kelle kohta on registrites loendusmomendile eelnenud aastal piisavalt nn elumärke. Selle hulka kuuluvad inimesed, kellel puudub püsiv elukoht (nt kodutud), varjupaigataotlejad, pagulased ja ajutise kaitse all olevad isikud.

Kogu Eesti

Loendushetk oli 2021. aasta 31. detsembri südaööl kell 00:00.

Ei ole rakendatav

Arv;

protsent

31.12.2021

Riikliku statistika seadus (4. peatükk) ;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta (rakendusaktid on loetletud rahvaloenduse kodulehel

Muu materjal:

2021. aasta rahva ja eluruumide loendust käsitlev ELi õigusakt – selgitavad märkused (2019) ;

Euroopa statistikute konverentsi (CES) soovitused 2020. aasta rahva ja eluruumide loendusteks (ÜRO, 2015);

Rahva ja eluruumide loenduse põhimõtted ja soovitused, 3. täiendatud väljaanne (ÜRO, 2017)

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Iga kümne aasta tagant

Rahvaloendusega seotud uudistega saab tutvuda rahvaloenduse kodulehel uudiste rubriigis.

Andmete avaldamisega seotud pressiteated:

01. juuni 2022: Esimesed rahvaloenduse tulemused on avaldatud;

01. juuni 2022: Rahvaloendus: Eestis on lapsi 9% rohkem kui eelmise loenduse ajal;

01. juuni 2022: Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud;

05. juuli 2022: Rahvaloendus: Eluruumide arv kasvab ning üha rohkem elatakse eramajades;

03. august 2022: Rahvaloendus: Iga viies inimene Eestis on magistrikraadiga, riik on kõrgelt haritud inimeste sihtriik;

06. september 2022: Rahvaloendus: Eesti perede keskmine suurus on kasvanud;

04. oktoober 2022: Rahvaloendus: Kasvanud on end eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal;

05. oktoober 2022: Rahvaloendus: Keskmise Eesti elaniku kodu on vanem kui ta ise;

23. november 2022: Rahvaloendus: Kõige vähem on rahvastik muutunud Ida-Virumaal, kõige rohkem Läänemaal;

15. detsember 2022: Rahvaloendus: Tööga hõivatud pensioniealisi on rohkem kui kunagi varem;

16. detsember 2022: Rahvaloenduse tulemused on avaldatud.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Rahva ja eluruumide loendus / Rahva ja eluruumide loendus 2021 kõikides tabelites.

Ei rakendata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed edastatakse Eurostatile ja teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele agregeeritud kujul, järgides konfidentsiaalsuspõhimõtteid.

Eurostatile edastatud andmed on avaldatud CensusHubis

Valik statistikaameti korraldatud sündmustest, mille eesmärk oli rahvaloenduse tulemuste tutvustamine ja andmete kasutamise edendamine:

01. juuni 2022 – 2021. aasta rahvaloenduse esialgsed tulemused (pressikonverents);

29. november 2022 – Rahvaloenduse tulemuste veebiseminar kohalikele omavalitsustele;

30. november 2022 – Rahvaloenduse tulemuste veebiseminar teadlastele, avalikule sektorile ja teistele huvilistele;

05. oktoober 2022 – 2021. aasta rahvaloenduse tulemused: eluruumid (pressikonverents);

15. detsember 2022 – 2021. aasta rahvaloenduse lõpptulemused ja rahvaloenduse tulevik (sh pressikonverents).

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus sai 2023. aastal auhinna parima avaliku sektori kommunikatsioonikampaania eest.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 20 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

2021. aasta registripõhise loenduse metoodika kirjeldus;

Residentsusindeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Partnerlus- ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine.

Osaliselt kirjeldavad metoodikat ka õigusaktid (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped").

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seadus § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Rahvaloenduse andmete kasutajavajadused on loetletud riikliku statistika seadus 4. peatüki §-s 22. Tunnuste kogum hõlmab kõiki teemasid, mida nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta (EMPs kohaldatav tekst), ning sisaldab lisaks teemasid, mis tulenevad riigisisestest kasutajavajadustest. Peamised riigisisesed andmete tarbijad on sotsiaalministeerium, siseministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Rahvusvahelised andmete tarbijad on Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) ja ÜRO statistikaosakond (UNSD).

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta (EMPs kohaldatav tekst).

Ei rakendata

Andmete üldine täpsus on hea. Andmed pärinevad suuresti riiklikest registritest, mis tagab, et puuduvate väärtuste osakaal erinevates jaotustes on üsna väike.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Freimiks on rahvastikuregistri ja teiste andmekogude info põhjal loodud loend Eesti elanikest ning aadressiandmete süsteemi ja ehitisregistri info põhjal loodud loend eluruumidest.

Andmetes võib esineda mõõtmisvigu, mis võivad tuleneda osaliselt puudulikest või ebatäpsetest sisendandmetest.

Ei ole rakendatav

Ei rakendata

Ei rakendata

Rahvaloenduse tulemuste jaoks kasutatud andmed edastati statistikaametile 2022. aasta jaanuarist märtsini. Rahvaloenduse andmed avaldati statistika avalikus andmebaasis ajavahemikul 1. juunist kuni 15. detsembrini 2022.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008 alusel nõutud tulemused edastati Eurostatile 2024. aasta märtsiks. Aastapõhise rahvaarvu andmed 1x1 km ruudustiku kohta edastati Eurostatile 2022. aasta lõpus.

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed avaldatakse üks kord.

Avaldamiste ajakava on kasutajatele avalikustatud. Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Õigeaegselt on avaldatud 100% andmeid.

Kõik andmed on kättesaadavad kogu Eesti territooriumi kohta ning võrreldavad kõigil haldusüksuste tasanditel. Andmete kvaliteedis piirkondlikke erinevusi ei esine.

Andmed on võrreldavad nende Euroopa Liidu riikide andmetega, mis koostasid 2021. aasta rahvaloenduse statistikat vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta (EMPs kohaldatav tekst).

Kõik andmed on kogutud rahvaloenduse seisuga 31. detsember 2021.

Ainus erand on majandustegevusega seotud teemad (hõiveseisund, tööalane seisund, majandustegevusala, amet, töökoha asukoht), mis viitavad 2021. aasta viimasele täielikule töönädalale (13.–19. detsember 2021).

Ei ole rakendatav

Andmed on võrreldavad rahvastikustatistika andmetega, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmed on sisemiselt sidusad, st üksuse kõik andmed on omavahel kooskõlas. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine andmete kogumisel ja andmete agregeerimisel.

Registrite kasutamine vähendab oluliselt elanikkonna vastamiskoormust. Samas seab registripõhine statistika paljudele riigiasutustele ja omavalitsustele kohustuse edastada andmeid statistikaametile. Eeldatavasti aitavad andmekvaliteedi paranemine ning andmete edastamise protsesside sujuvamaks muutmine vähendada nii tulevaste loenduste kulusid kui ka koormust andmeesitajatele.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Ei arvutata

Registripõhine osa rahva ja eluruumide loendusest tugineb täielikult administratiivsetele lähteandmetele.

Administratiivsed andmeallikad:

ADS – Maa- ja Ruumiameti aadressiandmete süsteem;

ARIREG – äriregister;

EHIS – Eesti hariduse infosüsteem;

EHR – riiklik ehitisregister;

EMPIS – töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register;

EMSR – meditsiiniline sünniregister;

e-toimik – e-toimiku süsteem;

ETR – riiklik elamis- ja töölubade register;

KIR – vangide ja kriminaalhooldusaluste register;

KIRST – ravikindlustuse andmekogu;

KMAIS – isikut tõendavate dokumentide andmekogu;

KOPIS – kohustusliku kogumispensioni register;

KR – kinnistusraamat;

KVKR – kaitseväekohustuslaste register;

liiklusregister;

MKR – maksukohustuslaste register;

RAKS – riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register;

RETS – retseptikeskus;

RR – rahvastikuregister;

SAP – riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu;

SKAIS – sotsiaalkaitse infosüsteem;

SPR – surma põhjuste register;

STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister;

TETRIS – töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu;

TÖR – töötamise register;

Eleringi andmeladu.

Vt lisa: Avaldatavate tunnuste loetelu koos allikatega;

2021. aasta registripõhise loenduse metoodika kirjeldus.

Iga kümne aasta tagant

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Pärast andmete laekumist toimub kohene pseudonüümimine, et tagada andmete töötlemise turvalisus ja isikuandmete kaitse.

Seejärel viiakse läbi andmete kontroll ja valideerimine, et tuvastada võimalikud puudused või vead ning tagada andmete kvaliteet ja usaldusväärsus.

Lisainformatsiooni andmete valideerimise kohta vt "Andmete valideerimine".

Valideerimisprotsess on kaheastmeline: esmalt kontrollitakse lähteandmete kvaliteeti ja seejärel hinnatakse lõpptulemusi.

Esimeses etapis analüüsitakse lähteandmete (vt "Lähteandmed") kvaliteeti: mõõdetakse puuduvate väärtuste osakaal, tuvastatakse loogilised vead ning hinnatakse, kas andmetes esinevad trendid vastavad ootustele.

Teises etapis võrreldakse lõpptulemusi eelnevate perioodide andmetega, et tuvastada võimalikke vastuolusid või ebaloogilisi muutusi. Kui võimalik, võrreldakse tulemusi sarnase valdkonna andmetega, mis on kokku pandud küsitlusandmete, näiteks tööjõu-uuringu või 2011. aasta rahvaloenduse põhjal.

Andmetöötluse põhimõtted

- Rahvaarv moodustatakse isikupõhiselt, kasutades kindla meetodi (residentsusindeks) abil erinevates registrites sisalduvaid andmeid. Residentsusindeksi põhjal leitakse iga inimese puhul tõenäosus, kas ta elab Eestis. Iga inimese kohta vajaminevad tunnused leitakse, kasutades erinevaid registreid kindla prioriteedi järgi.

- Kui tunnuse jaoks kasutatakse mitut andmeallikat, siis need rakendatakse kindlas prioriteedijärjekorras, mis on määratud eraldi iga tunnuse jaoks.

- Eelistatakse dokumentidel põhinevaid andmeallikaid, mitte ütlustel põhinevaid andmeallikaid.

- Mõne tunnuse puhul rakendatakse vanusekontrolli, kui andmeid allikatest lisatakse. Näiteks hariduse tunnuse puhul rakendatakse vanusekontrolli, mis tähendab, et kui allikas esitatud haridustase ei ole kooskõlas isiku vanusega, siis seda teavet ei arvestata.

Vaata lisaks 2021. aasta registripõhise loenduse metoodika kirjeldust.

Enamasti ei ole vaja väärtusi imputeerida, kuna sisendandmete kvaliteet on hea.

Rahvastikustatistikas kasutatakse kahte mudelit: residentsusindeks ja paiknemisindeks. Esimene määratleb alalised elanikud, teine aga alalise elukoha Eestis. Mõlemad mudelid on kasutusel, et tagada vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013 toodud definitsioonidele.

Residentsusindeksi rakendamine rahvastikustatistikas

Euroopa rahvastikustatistika regulatsiooni (EL) nr 1260/2013 artikli 2(c) ja 2(d) järgi käsitletakse alaliste elanikena järgmisi konkreetses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:

- neid, kes on elanud oma alalises elukohas pidevalt vähemalt 12 kuud enne vaatlusaega, või

- neid, kes on saabunud oma alalisse elukohta vaatlusajale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Residentsusindeksi põhjal leitakse iga inimese puhul tõenäosus, kas ta elab Eestis. Iga inimese kohta vajaminevad tunnused leitakse, kasutades erinevaid registreid kindla prioriteedi järgi. Mudeli põhjalikum kirjeldus on atribuudis 3.6. Statistiline üldkogum. Residentsusindeksit on rakendatud rahvastikustatistikas alates 2016. aastast.

Registriandmete põhjal kokku pandav (st mitte küsitluspõhine) alternatiivne lähenemine oleks määratleda alalise rahvastikuna rahvastikuregistris registreeritud rahvastik. See viiks aga rändestatistikas rände alahindamiseni, kuna suur osa sisse- ja väljarändest ei ole rahvastikuregistris registreeritud. See hõlmab inimesi, kes on läinud välismaale, kuid ei ole oma aadressi rahvastikuregistris uuendanud, või inimesi, kes on tulnud Eestisse, kuid ei ole oma elukohta rahvastikuregistris registreerinud.

Paiknemisindeksi rakendamine demograafilises statistikas

Euroopa rahvastikustatistika regulatsiooni (EL) nr 1260/2013 artikli 2(c) ja 2(d) järgi tähendab „alaline elukoht“ kohta, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil.

Eesti rahvastikustatistikas on alaline elukoht see (elamiskõlblik) eluruum, millega isik ise ja tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud on olnud. Eluruumidega seotust arvutatakse riigi registritesse teada antud elukoha-aadressi(de) ning igapäevategevustega (kooli, lasteaia, töökoha vms) seotud asukohtade järgi. Kui inimesel on perekond, siis on kõigil tema pereliikmetel ühine alaline elukoht. Üksiku inimese alaliseks elukohaks peetakse elamiskõlblik eluruum, millega ta eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud oli. Paiknemisindeks on rahvastikustatistikas kasutusel alates 2022. aastast.

Registriandmete põhjal kokku pandav (st mitte küsitluspõhine) alternatiivne lähenemine oleks määratleda alaliseks elukohaks rahvastikuregistri sissekirjutuse järgne elukoht. Kuid on teada, et paljud isikud ei ela tegelikult sellel aadressil, kuhu nad on sisse kirjutatud. Kuna alaline elukoht on muuhulgas aluseks leibkondade statistikale (ühe leibkonna moodustavad samal aadressil elavad isikud), siis ainult rahvastikuregistri sissekirjutuste kasutamine moonutaks leibkondade statistikat. 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistamisel tehtud uuringud näitasid, et kõige enam oleks mõjutatud üksikvanema perede arv, kuna pereliikmed võivad olla registreeritud erinevatele aadressidele (näiteks suvekodusse).

2018. aastal viidi läbi uuring mõlema mudeli kvaliteedi hindamiseks. Tulemused on saadaval siin: Leibkondade kontrolluuringu (LEKU) tulemuste analüüs.

Ei ole rakendatav

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus viidi läbi, kombineerides registripõhist loendust valikuuringuga. Registripõhine osa hõlmas kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008, nõutud teemasid ning seetõttu käsitleb käesolev metainfo ainult seda osa loendusest.

Valikuuringu eesmärk oli koguda teavet, mida registrites ei ole, kuid mis on nõutud riikliku statistika seaduse § 22 alusel (peatükk 4). Seda teavet kasutavad ja vajavad siseriiklikud kasutajagrupid ning see avaldatakse ainult Eesti statistika andmebaasis, kuid ei edastata Eurostatile.

Lisainfo: 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodika

Vaata ka 2021. aasta loenduse valikuuringu metoodika kirjeldust.