Statistikatöö
Otsingu tulemused
Lapsevanemaks olemine mõjutab rohkem naiste tööhõivet
Kuupäev 24.05.2018
Artikkel
Statistikaameti andmetel on lasteta meeste ja naiste tööhõive määr Eestis samaväärne. Lapsevanemaks olemine aga vähendab naiste tööhõivet ja suurendab meeste oma. Enim mõjutab naiste tööhõivet lapse vanus: väikeste lastega naiste tööhõive määr on madalam. Meeste tööhõivet laste vanus oluliselt ei mõjuta.
Valdkond
Mis võib Eesti rahvaarvuga juhtuda lähemal paarikümnel aastal ning kui suure osa rahvastikust moodustavad selle aja järel lapsed, noored, töö- ja pensioniealised? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas rahvastiku koosseis teatud ajavahemiku jooksul tõenäoliselt muutub. Rahvastikuprognoosi koostades pikendatakse praegusi sündimus-, suremus- ja rändetrende tulevikku. Arvestada tuleb aga paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuvad. Samuti jälgitakse, mis toimub meiega
Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv vähenes
Kuupäev 18.12.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.
Statistikaamet avaldas andmed Ukraina kodanikest tööturul
Kuupäev 16.06.2022
Artikkel
Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi tellimusel, millise töö on ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikud ja teistel alustel riigis viibivad Ukraina kodanikud endale leidnud. Andmeid hakatakse edaspidi uuendama regulaarselt.
Kuidas määratakse rahvaloendusel inimese elukoht?
Kuupäev 28.01.2021
Artikkel
Statistikaamet saab 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel registritest inimeste elukoha andmed, mille põhjal määratakse inimeste alaline elukoht. Küsitlusloenduse käigus märgivad inimesed enda praeguse elukoha, mis võib erineda registrites kirjas olevast. Erinevaid elukoha määratlusi ja nende kasutamist selgitavad rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ja juhtivanalüütik Ethel Maasing.
Valdkond
Eesti inimesed väärtustavad perekonda. Abielu on traditsiooniliselt seotud kooselamise ja laste saamise ning kasvatamisega. Aasta-aastalt on registreeritud abielude kõrval üha enam ka teisi perevorme, näiteks vaba kooselu, üksikvanemaga pere, kärgpere. Alates 01.01.2024 on Eestis võimalik sõlmida abielu ka samasoolistel paaridel. Abielude ja lahutuste statistikast saab teada, kui palju Eesti inimestest abiellub; kui palju mehi ja naisi abiellub mitmendat korda; kui palju paare lahutavad abielu; kui vanad on naised ja mehed esimest korda abielludes. Pered, kus lapsevanemad on abielus, püsivad
Statistikatöö
Valdkond
Üleilmne eesmärk „Majanduslik toimetulek“ keskendub vaesuse kaotamisele, vähendades seda sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamise, tööhõive ja sissetulekute suurendamise kaudu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud eesmärgi vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende meeste, naiste ja laste osatähtsust, kes riikliku määratluse kohaselt kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes. Vaesuse kaotamise meetmetena nähakse haavatavate sotsiaalsete rühmade sotsiaalkaitset, sh piisavat toimetulekutoetuste- ja pensionisüsteemi. Oluline on pöörata tähelepanu nende inimeste sotsiaalsele kaitsele, kes elavad