Otsingu tulemused

1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust. Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid

2011. aastal vahetas Eesti-siseselt elukohta 36 137 inimest, mida on 2407 võrra vähem, kui Statistikaameti mais avaldatud andmed näitasid. Seoses siserände andmete korrigeerimisega, muutus ka mitme omavalitsuse rahvaarv.

Statistikaamet esitleb täna, 27. juulil kogumikku "Eesti statistika aastaraamat 2012“, mis annab ülevaate Eesti elust eelmisel aastal võrreldes varasemate aastate ja teiste Euroopa Liidu riikidega.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Pärast paariaastast seisakut võib 2016. aastat ettevõtete jaoks pidada võrdlemisi edukaks ‒ nii müügitulu, investeeringud kui ka tegutsevate ettevõtete arv suurenesid 4%. Paranenud tulemused peegeldusid ka kasumites – aruandeaasta kasum kasvas 11%. Paranesid ka tootlikkusnäitajad.

Kui võrrelda Eesti Vabariigi algusaastatel levinud nakkushaiguseid praegustega, siis on pilt täiesti erinev. Düsenteeria, tüüfuse, sarlakite, leetrite, difteeria, rõugete ja teiste tollaste nakkushaiguste asemel registreeritakse praegu eelkõige ülemiste hingamisteede ägedaid nakkuseid.

Muuseumides käidi 2013. aastal ligi 3,7 miljonit korda, mida on 22% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis ligi 20 000 põllumajanduslikku majapidamist, neist vähem kui veerandil oli valdajal majapidamises täisajaga töökoht. Enamasti on majapidamised väikesed ja täiskohaga palgatööd ei paku.

Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi nooruspõlves omandatud haridus enam tööandja vajadustele vastata. Järgnevalt uurimegi mil moel ja kui palju panustavad ettevõtted töötajate koolitamisse?