Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal. Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas „Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski ütles, et viimati oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus sarnasel tasemel 2025. aasta jaanuaris, kui tarbijahinnaindeks tõusis 3,9%. „Võrreldes detsembriga mõjutasid 2026. aasta jaanuaris tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt elekter, toit ja alkohol. Elektri börsihind tõusis jaanuaris erakordselt kõrgele, mistõttu tõusis elektrihinnaindeks detsembriga võrreldes 22,2%. Toidukaubad kallinesid jaanuaris 2,3%, millest enim mõjutasid indeksi tõusu köögiviljade 11,1% ning liha ja lihatoodete 2% kallinemine. Alkoholi 5,3% hinnatõusu taga

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu 5% piiri, jõudes augustis 6,1%ni. Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2% võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski. Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele 4%, sealhulgas üür 3,7% ja elekter 13,2%. Elektri

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal. „Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma,“ lisas Veski. Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga 1%. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9%, juustu 3,3%, värske või jahutatud kala 7,7% ning leivatoodete 2,7% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4% ning vorstide ja suitsulihatoodete 1% hinnalangus. „Võrreldes selle

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul külastas 2025. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,95 miljonit välis- ja 1,74 miljonit siseturisti. „2024. aastaga võrreldes oli välisturiste 5% rohkem, siseturiste aga 1% vähem,“ täpsustas analüütik. „Võrreldes kriisieelse 2019. rekordaastaga oli siseturiste möödunud aastal majutusettevõtetes 13% rohkem, samas välisturiste oli 13% vähem,“ jätkas Pukk. Välisturiste saabus 2025. aastal Eesti majutuskohtadesse enim Soomest, Lätist ja Saksamaalt. „Soome turiste oli eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga vähem peaaegu kõigis kuudes, välja

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. „SKP kasvas kolm viimast kvartalit järjest ja aastaga kokku 0,6%,“ lisas ta. Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas enim töötlev tööstus Sarnaselt kolmandale kvartalile püsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade mõju SKP-le väiksena. Suurim positiivne mõju oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast. Negatiivne mõju majandusele oli

Augustis külastas Eesti majutusettevõtteid 240 700 välis- ja 218 500 siseturisti. Välisturiste (52%) peatus Eestis veidi enam kui siseturiste (48%). Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on sel aastal välisturistide arv suurenenud enamikel kuudel. „Mulluse augustiga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste 4% enam, kuigi pandeemiaeelsest tasemest jääme veel pisut maha,“ tõdes ta. „Kuigi siseturistide arv veidi vähenes, on siseturism hästi taastunud, ületades pandeemiaeelse 2019. aasta augusti taset 8% võrra,“ lisas Laurmaa. Soomest saabus augustis Eestisse 62 400

Oktoobris külastas Eesti majutusettevõtteid ligi 153 000 välis- ja 138 000 siseturisti. Välisturiste peatus oktoobris Eesti majutusettevõtetes mõnevõrra enam kui siseturiste ehk 52% kõigist majutuskohtades peatunud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse oktoobriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 7% võrra rohkem. Pandeemiaeelse tasemega võrreldes oli välisturiste aga 12% võrra vähem,“ selgitas Laurmaa. „Samal ajal suurenes siseturistide arv. Mulluse oktoobriga võrreldes

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski. Võrreldes