Otsingu tulemused

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski. Võrreldes

Statistikaameti värske tööturu kiirstatistika näitab, et maikuus sõlmiti uusi töölepinguid rohkem kui neid lõpetati. Koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et aastases võrdluses olid märtsi tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad toidukaubad, transport ja eluase. „Transporti mõjutab aastases võrdluses selle aasta lõpuni jaanuaris kehtima hakanud automaks. Eluasemele tehtud kuludest on aastaga kasvanud üür ja eluasemega seotud teenused. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on suurenenud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 3,4% odavamad,“ selgitas Veski. Võrreldes 2025. aasta veebruariga mõjutas märtsis indeksi langust enim

Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks 2024. aastal olid statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna tõusud, moodustades indeksi kogutõusust 23,7%. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 3,2%. „Toidukaupadest kallinesid enim oliivõli (44%) ning mahlad ja siirupid (36,7%). Olulisena võib välja tuua ka šokolaadi kallinemise (14,5%). Samas odavnesid märgatavalt suhkur (18%) ja värske köögivili (11,6%). Bensiin oli 2,7% ja diislikütus 4,4% odavam,“ lausus Veski. Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti võrreldes

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta märtsis Eesti majutusettevõtteid 108 000 välis- ja 109 000 siseturisti. „Välisturistide arv vähenes aastases võrdluses 7% ning jäi ka 2019. aasta märtsikuu tasemest väiksemaks (13%),“ täpsustas Laurmaa. Iseloomulikult käesoleva aasta varasematele kuudele oli siseturiste majutusettevõtetes rohkem kui välisturiste. Siseturiste oli märtsis mullu sama ajaga võrreldes 11% vähem. Laurmaa märkis, et siseturistide arv jäi kriisieelse 2019. aasta märtsikuu tasemele. Soomest reisis Eestisse ligi 36 000 turisti ehk nad moodustasid

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta aprillis Eesti majutusettevõtteid 133 800 välis- ja 117 500 siseturisti. Välisturistide arv on küll viimase aastaga oluliselt suurenenud, kuid taastumine vahepealsest madalseisust ei ole veel täielik. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 16%, kuid jäi siiski viimasest kõrgpunktist ehk 2019. aasta aprillikuu tasemest väiksemaks,“ täpsustas ta. „Siseturiste arv majutusettevõtetes võrreldes mulluse aprilliga püsis stabiilne, samas ületas nende arv 2019. aasta aprillikuud 11%,“ märkis Laurmaa. Majutusettevõtete

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta veebruaris Eesti majutusettevõtteid 110 000 välis- ja 120 000 siseturisti. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 3% ning jõudis 2019. aasta veebruarikuu tasemele. Vahetult kriisile eelnenud 2020. aasta veebruaris peatus majutusettevõtetes siiski 10 000 välisturisti (8%) rohkem kui käesoleva aasta veebruaris,“ täpsustas Laurmaa. Siseturiste oli veebruaris mullu sama ajaga võrreldes 2% rohkem. Laurmaa tõi välja, et võrreldes kriisieelse 2020. aasta veebruariga oli siseturiste majutusettevõtetes 8000 võrra (7%)

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta jaanuaris Eesti majutusettevõtteid 95 000 välis- ja 110 000 siseturisti. Siseturistide arv aastases võrdluses langes, nii nagu ka 2024. aastal mitmel kuul. 2020. aasta jaanuarile ehk viimasele kriisieelsele tippkuule jäi turistide arv 2025. aasta jaanuaris siiski 8% alla. „Võrreldes kriisieelse jaanuariga oli siseturiste majutusettevõtetes 15 000 võrra rohkem, samas välisturiste 33 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse 30 000 turisti ehk nad moodustasid 32% majutuskohtades peatunud

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati