ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal
Kuupäev 04.04.2019
Artikkel
Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.
Elanike tarbimiskäitumine Euroopa Liidus
Kuupäev 21.04.2010
Artikkel
Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on
Kolmandik töötajatest teeb sageli tööd ka õhtuti, öösiti või nädalavahetusel
Kuupäev 08.06.2012
Artikkel
Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.
Elanike tarbimiskäitumine Euroopa Liidus
Kuupäev 21.04.2010
Artikkel
Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on
III kvartalis töötus vähenes
Kuupäev 12.11.2010
Artikkel
Töötute hinnanguline arv oli 2010. aasta III kvartalis 106 000 ja töötuse määr 15,5%, teatab Statistikaamet. Töötus vähenes teist kvartalit järjest.
Teise kvartali majanduskasv oli rekordiline (parandatud 31.08.2021)
Kuupäev 31.08.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.
Noore statistiku preemia pälvis Papuna Gogoladze
Kuupäev 21.06.2019
Artikkel
Tänavuse Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia pälvis Papuna Gogoladze Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kaitstud magistritööga. Preemia eesmärk on innustada noori rakendama ja arendama statistikameetodeid.
Statistikaamet tutvustas loenduskomisjonile teise prooviloenduse tulemusi
Kuupäev 03.12.2019
Artikkel
Teisipäeval, 3. detsembril kogunes Vabariigi Valitsuse loenduskomisjon (VVLK), kellele statistikaamet andis ülevaate rahva ja eluruumide loenduse teise prooviloenduse tulemusest ning tutvustas 2021. aasta võimalikku loendusmeetodit.
Majanduslangus ei pärssinud Eesti elanike reisikihku
Kuupäev 27.09.2010
Artikkel
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2009. aastal 1,6 miljonit ööbimisega sise- ja välisreisi. Varasema aastaga võrreldes suurenes nii sise- kui ka välisreiside arv, ehkki raha kulutati reisile kokkuhoidlikumalt. Eesti elanikud tegid 2009. aastal 881 000 ööbimisega sisereisi. Poolte sisereiside eesmärk oli tuttava või sugulase külastamine, kolmandik olid puhkusereisid ning vähem tehti tööreise. Populaarseimad sihtkohad olid Pärnumaa, Tallinn, Tartumaa ja Ida-Virumaa. Enamik sisereise olid n-ö nädalavahetusreisid ja kestsid üks kuni kolm päeva. Enamasti ööbiti tuttavate või sugulaste