Otsingu tulemused

20.10.2010 ÜLEMAAILMSE STATISTIKAPÄEVA PUHUL Statistika tungib üha enam ka tänapäeva ellu. Andmed on aluseks valitsuse, ettevõtete ja kogu ühiskonna otsuste langetamisel ja võimaldavad märgata jõudusid ja trende, mis mõjutavad meie igapäevast elu. Ban Ki Moon, ÜRO peasekretär, avaldus ülemaailmse statistikapäeva puhul Ülemaailmne statistikapäev on korraldatud ÜRO eestvedamisel ning on mõeldud kaasaegse ühiskonna toimimiseks vajalike andmete, info ja teadmuse ning kõige selle eest hoolt kandvate organisatsioonide ja inimeste esiletõstmiseks. Globaalses statistikasüsteemis on aastakümneid

Majutusettevõtetes peatus 2010. aasta aprillis 170 700 välis- ja siseturisti, mis oli 13% enam kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet.

Novembri teisel pühapäeval tähistame isadepäeva. Huvitava ülevaate Eesti isade kohta saad Statistikaameti peaanalüütik Eve Telpti eelmisel aastal kirjutatud blogiloost.

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel. Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus). Poliitilisi tegureid võib lugeda mitmete allikate alusel kõige kaalukamateks, kuid neid see artikkel ei käsitle. Rahvastiku struktuuri mõjutavad sünnid, surmad ja

„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Kümne aasta pärast peaks Eestis rahvaloendus toimuma juba registrite põhjal. Ettevalmistustööd selleks käivad ning registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projekt (REGREL) on käivitunud. Esimene suur töö on analüüsida erinevatesse riiklikesse andmekogudesse juba kogutava teabe sobivust loenduseks ning hinnata selle teabe kvaliteeti. Esmapilgul näib, et enamik andmeid, mida äsjalõppenud rahva ja eluruumide loenduse käigus inimestelt küsiti, on ühel või teisel kujul riigil juba olemas. On olemas haridust tõendavad dokumendid, on teada kinnisvara omanikud ning iga teenitud euro, ka

Üle kolmandiku Lõuna-Korea elanikest on rahvaloendusel end praeguseks ise interneti teel loendanud, vahendab Korea Rahvusringhääling. Teadaolevalt on tegemist maailma rahvaloenduste ajaloos parima e-loenduse tulemusega. Lõuna-Korea Statistikaameti andmetel oli esmaspäeva, 1.novembri hommikuks rohkem kui 36 % riigi 18,8 miljonist loendusse haaratud majapidamisest täitnud küsimustiku interneti teel. [caption id="attachment_830" align="alignright" width="297"] 22. oktoober kuni 15. november 2010 toimub Lõuna-Korea 18. rahvaloendus[/caption] Lõuna-Koreas toimub 2010. aasta rahva ja eluruumide

Üle kolmandiku Lõuna-Korea elanikest on rahvaloendusel end praeguseks ise interneti teel loendanud, vahendab Korea Rahvusringhääling. Teadaolevalt on tegemist maailma rahvaloenduste ajaloos parima e-loenduse tulemusega. Lõuna-Korea Statistikaameti andmetel oli esmaspäeva, 1.novembri hommikuks rohkem kui 36 % riigi 18,8 miljonist loendusse haaratud majapidamisest täitnud küsimustiku interneti teel. [caption id="attachment_830" align="alignright" width="297"] 22. oktoober kuni 15. november 2010 toimub Lõuna-Korea 18. rahvaloendus[/caption] Lõuna-Koreas toimub 2010. aasta rahva ja eluruumide

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on