Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)
Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel toodeti 2014. aastal Euroopa Liidus põllumajanduses tootjahindades 402,6 miljardi euro eest toodangut, millest Eesti panus oli 895,6 miljonit eurot ehk 0,2%. Kui arvestada, et kogu Euroopa Liidus kasutatavast põllumajandusmaast on Eesti osatähtsus 0,5%, siis on Eesti toodangu väärtus hektari kohta ELi keskmisest 2,5 korda väiksem.
Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema.
Võrreldes 2011. ja 1922. aasta rahvaloenduse andmeid on Eesti keskmine rahvastikutihedus suurenenud. Rahvastiku koondumine linnadesse on vähendanud aga enamiku valdade asustustihedust.
Majutusettevõtetes peatus 2013. aasta mais 264 000 välis- ja siseturisti, mis oli 6% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 30% ning import 37%. Kolmandas kvartalis kokku kasvas eksport 34% ja import 35%.
Statistikaameti andmetel moodustas välispäritolu rahvastik 2015. aastal Eesti kogurahvastikust ligi neljandiku. Enim oli nende hulgas kutseharidusega inimesi.