Statistikatöö
Otsingu tulemused
Statistikatöö
Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates
Kuupäev 27.08.2019
Artikkel
ISBN 978-9985-74-625-7 Eesti keeles Ilmus: 27.08.2019 Kuidas hindavad lapsed oma heaolu Eestis ja mujal maailmas? Väljaanne keskendub laste subjektiivsele heaolule, lastelt andmete kogumisele ja kvalitatiivsete andmete väärtusele, laste turvalisusele, perekonnale ja koolile ning sellele, kuidas laste õigused on tagatud. Artiklites antakse ülevaade laste subjektiivse heaolu uurimisest ja analüüsitakse Eesti ning teiste riikide laste andmeid.
Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmine
Kuupäev 11.01.2012
Artikkel
Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “ Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. OECD raport „Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu“ on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Sarnaselt Stiglitzi raportile kasutab OECD heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning
Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmine
Kuupäev 11.01.2012
Artikkel
Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “ Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. OECD raport „Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu“ on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Sarnaselt Stiglitzi raportile kasutab OECD heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning
Toimub laste heaolu tutvustav seminar
Kuupäev 14.01.2014
Artikkel
Täna, 14. jaanuaril toimub Õiguskantsleri kantseleis Statistikaameti kogumiku „Laste heaolu“ esitlusseminar. Kogumik koondab laste heaolu puudutavad teemad ning annab ülevaate Eesti laste olukorrast.
Heal lapsel mitu nime
Kuupäev 17.12.2020
Artikkel
Eesti inimesed kasutavad üsna agaralt võimalust panna oma lapsele mitu nime ja üha rohkem on läinud hinda ka rahvusvahelised nimed, millel kirjapilte vahel lausa mitme käe sõrme jagu.
Valdkond
Pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist võib elukutse omandamiseks minna õppima kutsekooli. Seal võib õpinguid jätkata ka täiskasvanuna. Kutsekool annab erihariduse ja õpetab selgeks praktilised oskused tööle asumiseks näiteks keevitaja, koostelukksepa, elektriku, aedniku, koka või juuksurina. Tänapäevases kutsekoolis on palju põnevaid erialasid. Kutseharidusstatistikast saab teada, kui palju on Eestis kutseõppeasutusi ja kus need asuvad; mis erialasid saab kutseõppes omandada; kui palju on kutsehariduse omandajaid ja õppe lõpetajaid. Kutseharidusstatistikat on vaja kutseõppe
Statistikaamet avaldas laste heaolule keskenduva kogumiku
Kuupäev 28.08.2019
Artikkel
Tartus toimuval laste heaolu käsitleval rahvusvahelisel konverentsil tutvustati statistikaameti kogumikku „Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates“, mille eesmärk on näidata laste heaolu mõistmise keerukust.
Valdkond
Pärast keskkooli lõpetamist seisavad noored valikute ees. Üks neist on kõrgkooli astuda ja omandada kõrgem haridus. Eesti kõrgharidussüsteem on kolmeastmeline: rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe. Iga õppur võib otsustada, kas ta läbib kõik tasemed või piirdub rakenduskõrghariduse diplomi, bakalaureuse- või magistrikraadiga. Enamasti määravad omandatud haridustase ja valdkond ka edasise karjääritee. Kõrgharidusstatistikast leiab järgmist infot: kui palju on kõrgharidust pakkuvaid õppeasutusi; kui palju on nais- ja meesüliõpilasi; kui palju studeerib meie