Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvaloendustest Eestis

Sisuleht
Ajavahemikus 1782–1858 korraldati Eestis seitse hingederevisjoni, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijateks. Kui 1863. aastal asutati Eestimaal ja Liivimaal statistikakomiteed, pidasid need vajalikuks korraldada rahvaloendusi rahvusvahelistel kongressidel heakskiidetud põhimõtete järgi. Nimetatud põhimõtete alusel toimus esmakordselt rahvaloendus Liivimaa linnades 3. märtsi 1867 seisuga. See hõlmas Eesti alal viis linna: Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru. Need linnad kuulusid tol ajal Vene impeeriumi Liivimaa kubermangu. 16. novembri 1871 seisuga korraldas Eestimaa

Piirkonnad

Valdkond
Riigi kohta esitatavad koondandmed üksi ei suuda riigi eri piirkondade täit ja kohati keerulist pilti avada. Piirkondlik statistika on oluline riigi eri paigus toimuva esiletõstmiseks. See aitab analüüsida piirkonna arengut ja poliitiliste otsuste mõju meie igapäevaelule.

Detailsed ruumiandmed saab tellimustööna

Kuupäev 05.04.2022
Artikkel
Statistikaamet avaldab ülevaatlikud andmed kohalike omavalitsuste kohta juhtimislaudade rakenduses. Piirkonna arengustrateegia koostamiseks on tihtipeale tarvis aga detailsemaid andmeid, mis iseloomustaksid piirkonna rahvastikku, sotsiaalmajandust ja muidki valdkondi. Sellise statistika saamiseks on võimalik esitada statistikaametile tellimus ruumiandmete kohta.

REGREL. Eesti registrites on info rahvuse ja emakeele kohta olemas

Kuupäev 16.10.2019
Artikkel
Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.

Läti uurib rahvaloendusel väljarände suurust

Kuupäev 27.02.2011
Artikkel
 Märtsis algava Läti rahvaloenduse tulemusena peaks selguma, kui suur on viimase kümne aasta jooksul olnud riigist väljaränne. Praeguste hinnangute kohaselt lahkub riigist välismaale tööle igal aastal 16 000 inimest. 2011. aasta 1. märtsist 31. maini toimuva Läti rahva ja eluruumide loenduse üheks põhiküsimuseks on see, kui suur on olnud elanikkonna väljaränne alates viimasest, 2000. aastal toimunud rahvaloendusest . Et alates 1990. aastate algusest ei ole puuduliku seadusandluse tõttu elanike välisrännet süstemaatiliselt registreeritud, siis ei teata Lätis sarnaselt Eestile riigi tegelikku

Eesti rahvaarv kasvas eelmisel aastal

Kuupäev 16.01.2018
Artikkel
Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke

Kuupäev 21.12.2011
Artikkel
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end