Liigu edasi põhisisu juurde

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene iseteenindusse
  • EST
  • ENG
Avaleht

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
    • Valdkonnad
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
    • Loendused
    • Andmekirjaoskus
    • Küsi statistikat
    • Metoodika ja kvaliteet
    • Eksperimentaalstatistika
    • Kiirstatistika
  • Esita andmeid
    • Sisene iseteenindusse
    • Andmete esitamisest
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
    • Tule meile tööle
    • Kalender
    • Koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
    • Tarkvaraarendajale
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
      • Eesti majanduse põhinäitajad
    • Valdkonnad
      • Majandus
        • Ehitus
        • Ettevõtete majandusnäitajad
        • Majandusüksused
        • Sisekaubandus
        • Teenindus
        • Tööstus
        • Turism, majutus ja toitlustus
        • Väliskaubandus
          • Kaupade eksport
          • Kaupade import
          • Teenuste eksport
          • Teenuste import
      • Rahandus
        • Rahvamajanduse arvepidamine
          • SKP reaalkasv (aheldatud väärtus)
        • Hinnad
          • Ehitushinnaindeks
          • Tarbijahinnaindeks
          • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks
        • Valitsemissektori rahandus
          • Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP)
        • Pangandus ja finantsturud
        • Kindlustus
      • Energia ja transport
        • Energeetika
        • Transport
      • Infotehnoloogia, innovatsioon ja teadus-arendustegevus
        • Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia
        • Innovatsioon
        • Teadus- ja arendustegevus
      • Keskkond
        • Jäätmed ja ringmajandus
        • Kliima
        • Õhk
        • Materjali- ja energiatõhusus
        • Rohemajandus
        • Mets
        • Keskkonnakaitse rahastamine
        • Elurikkuse kaitse ja maakasutus
        • Vesi
      • Tööelu
        • Palk ja tööjõukulu
          • Keskmine brutokuupalk
          • Palgalõhe
        • Sissetulek
        • Tööelu kvaliteet
        • Tööõnnetused
        • Tööturg
          • Mida näitavad töötuse andmed?
          • Tööhõive määr
          • Töötuse määr
      • Põllumajandus ja kalandus
        • Põllumajandus
        • Põllumajandus ja keskkond
        • Kalandus
      • Kultuur
        • Film ja kino
        • Muuseumid
        • Muusika
        • Raamatukogud ja raamatud
        • Rahvakultuur
        • Sport
        • Teater
        • Televisioon ja raadio
      • Heaolu
        • Lapsed
        • Noored
        • Ajakasutus
        • Leibkonnad
        • Lõimumine
        • Õigus ja turvalisus
        • Sotsiaalne kaitse
        • Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus
          • Absoluutne vaesus
          • Arvestuslik elatusmiinimum
          • Suhteline vaesus
        • Tervis
          • Oodatav eluiga
          • Tervena elada jäänud aastad
      • Rahvastik
        • Rahvaarv
        • Rahvastikuprognoos
        • Abielud ja lahutused
        • Ränne
        • Sünnid
        • Surmad
      • Haridus
        • Alusharidus
        • Huviharidus
        • Kutseharidus
        • Kõrgharidus
        • Üldharidus
      • Säästev areng
        • 1. Majanduslik toimetulek
        • 2. Toiduga kindlustatus
        • 3. Tervis ja heaolu
        • 4. Kvaliteetne haridus
        • 5. Sooline võrdõiguslikkus
        • 6. Puhas vesi ja sanitaaria
        • 7. Jätkusuutlik energia
        • 8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus
        • 9. Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon
        • 10. Ebavõrdsuse vähendamine
        • 11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid
        • 12. Säästev tootmine ja tarbimine
        • 13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed
        • 14. Ookeanid ja mereressursid
        • 15. Maa ökosüsteemid
        • 16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid
        • 17. Üleilmne koostöö
        • 18. Kultuuriruumi elujõulisus
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
      • Eurostati väljaanded
      • Uuringute kokkuvõtted
    • Loendused
      • Rahvaloendus 2021
        • Rahvaloendustest Eestis
        • 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Eluruumi- ja leibkonnaankeet
          • Isikuankeet
          • Mõisted
        • 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Mõisted
      • Põllumajandusloendus 2020
    • Andmekirjaoskus
      • Küsimus24
    • Küsi statistikat
      • Tellimustöö
      • Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil
    • Metoodika ja kvaliteet
      • Statistikatööd
      • ESMS metaandmed
      • Metoodika
    • Eksperimentaalstatistika
      • Täiskasvanute kutsehariduse tasemeõppes ning elukestvas õppes osalemise analüüs
      • Mis mõjutab noorte ettevõtlust?
      • Kaupade klassifitseerimine tekstilise kirjelduse alusel: rakendusuuring
      • Ajateenistuse läbinute tööturuseisundi analüüs
      • Õpetajate elukaar aastatel 2015–2022
    • Kiirstatistika
      • Ukrainlased Eesti tööturul
      • Surmade kiirstatistika
      • Rohepöörde trendid (2020)
      • Liikuvusanalüüs (2019–2020)
      • Tööturu kiirstatistika (2024)
      • Tööturu kiirstatistika (2019–2020)
      • Ettevõtete kiirstatistika (2019–2024)
      • Ettevõtete kiirstatistika (2019–2020)
        • Ettevõtete käive
        • Ettevõtete tööjõukulud
  • Esita andmeid
    • Sisene iseteenindusse
    • Andmete esitamisest
      • Ettevõtete uuringud
        • Uus iseteenindus
        • Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)
        • EKOMAR
        • Intrastat
        • Põllumajanduse struktuuriuuring 2023
        • Taimekasvatuse uuring
        • Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo
        • Andmete esitamisest töötamise registrisse
      • Isiku-uuringud
        • 2025 uuringute ajakava
      • Hindade registreerimine
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
      • Riiklik statistika ja Euroopa statistika
      • Strateegia
        • Arengukava
        • Riikliku statistika levitamise põhimõtted
        • Andmehalduse juhtimise tegevuskava
        • Kvaliteedipoliitika
        • Personalipoliitika
      • Struktuur
      • Aastaaruanded
      • Õigusaktid
        • Loendused
      • Rahvusvaheline koostöö
        • Euroopa Liidu grantidest rahastatud projektid
        • Eesti 2021. aasta eksperthindamine
      • Tarbijauuringud
      • Riigihanked
      • Statistikanõukogu
        • Statistikanõukogu koosseis
      • Lobitegevus
      • Eesti statistika ajalugu
        • 100 aastat Eesti statistikat
        • Postmark
      • Albert Pulleritsu preemia
        • Laureaadid
      • Konkurss "Andmepärl"
        • Konkursi "Andmepärl" võitjad
        • Tutvu "Andmepärl 2024" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2023" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2022" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2021" töödega
      • Struktuurfondide toetatud projektid
        • Innofondi projekt
    • Tule meile tööle
      • Palgaandmed
      • Tule meile praktikale
    • Kalender
    • Koolitused
      • Toimunud koolitused
      • Tulevased koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
      • Andmehalduse põhimõtted
      • Andmehalduse teenused
      • Andmehalduse juhised ja koolitusmaterjalid
      • Andmehalduse mõisted
    • Tarkvaraarendajale
      • Andmepõhine aruandlus
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus
  • EST
  • ENG

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene iseteenindusse

Leivapuru

  1. Avaleht
  2. Otsingu tulemused

Otsingu tulemused

Kogu lehelt
Uudistest

Keskmine brutokuupalk

Valdkond
  1. Avaleht
  2. Valdkonnad
  3. Tööelu
  4. Palk ja tööjõukulu
  5. Keskmine brutokuupalk
Brutopalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinni peetavad maksud ja maksed. Palgastatistika andmed pärinevad: • Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist (TÖR) ning • Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidest (TSD). Töötamise registrist pärineb info töölepingu ja avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel töötavate isikute kohta ning deklaratsioonidelt pärineb info tehtud väljamaksetest. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse (Väljaarvatud

205 000 turisti: majutusettevõtete külastatavus tõusis jaanuaris 6%

Kuupäev 11.03.2025
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. 205 000 turisti: majutusettevõtete külastatavus tõusis jaanuaris 6%
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta jaanuaris Eesti majutusettevõtteid 95 000 välis- ja 110 000 siseturisti. Siseturistide arv aastases võrdluses langes, nii nagu ka 2024. aastal mitmel kuul. 2020. aasta jaanuarile ehk viimasele kriisieelsele tippkuule jäi turistide arv 2025. aasta jaanuaris siiski 8% alla. „Võrreldes kriisieelse jaanuariga oli siseturiste majutusettevõtetes 15 000 võrra rohkem, samas välisturiste 33 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse 30 000 turisti ehk nad moodustasid 32% majutuskohtades peatunud

Kuidas elektri hinnatoetus stabiliseeris börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel?

Kuupäev 23.05.2023
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Kuidas elektri hinnatoetus stabiliseeris börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel?
Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.

Välisturistide arv kasvas novembris 15%

Kuupäev 10.01.2025
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Välisturistide arv kasvas novembris 15%
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aasta novembris Eesti majutusettevõtteid 119 000 välis- ja 128 000 siseturisti. Siseturistide arv, mis oli 2024. aasta enamikel kuudel aastases võrdluses olnud languses, pöördus 2024. aasta oktoobris tõusule ja tõus jätkus ka novembris. 2019. aasta novembrile ehk viimasele tippajale jäi turistide arv 2024. aastal siiski 6% alla. „Võrreldes kriisieelse rekordaasta novembriga oli siseturiste majutusettevõtetes 12 000 võrra rohkem, samas välisturiste 27 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Analüütik selgitas, et Soomest reisis

Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas kolmandat kuud järjest

Kuupäev 28.03.2025
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas kolmandat kuud järjest
Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes veebruaris eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 21% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 6%. „Toidukaupade kaupluste müügimaht vähenes aga eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht veebruaris kõige rohkem ehk 28% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 10% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool

Statistikaameti andmekool #5: Kes tahab teenida naiste palka?

Kuupäev 06.03.2024
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Statistikaameti andmekool #5: Kes tahab teenida naiste palka?
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2011 eurot

Kuupäev 28.05.2025
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2011 eurot
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2%) ja Ida-Viru (6,9%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, v.a Tallinnas – 4,8%,“ ütles ta. Esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 475 euro võrra kõrgem kui 2022. aastal. „Viimase kolme aasta jooksul on esimese kvartali keskmine palk tõusnud ligi 31%,“ tõdes Saagpakk. Analüütik selgitas, et kõrgeim

Sissetulek

Valdkond
  1. Avaleht
  2. Valdkonnad
  3. Tööelu
  4. Sissetulek
Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta

Jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenes aastaga 1% võrra

Kuupäev 02.01.2025
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenes aastaga 1% võrra
Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et novembris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim toidukauplused, kus müügimaht kahanes aastaga 4%. „Samal ajal jätkas tööstuskaupade kaupluste müügimaht kasvu ka novembris ning suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%,“ kirjeldas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 15% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. 10% võrra suurenes müügimaht posti või interneti teel kaupu

Jaekaubandusettevõtete müügimaht kahanes eelmisel aastal 3%

Kuupäev 31.01.2025
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Jaekaubandusettevõtete müügimaht kahanes eelmisel aastal 3%
Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kõige enam ehk 4% vähenes müügimaht 2024. aastal tööstuskaupade kauplustes, toidukaupade kauplustes oli kahanemine 3%. „Müügimaht suurenes mullu aga 2% mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes,“ täpsustas Pihlak. Jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas aasta viimasel kuul taas kasvama. „Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2024. aasta detsembris 1 miljard eurot ning võrreldes 2023. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 1%,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2024. aasta detsembris võrreldes 2023. aasta

Pagination

  • Eelmine leht ‹ Eelmine
  • Lehekülg 02
  • Lehekülg 03
  • Eesolev leht 04
  • Lehekülg 05
  • Lehekülg 06
  • Järgmine leht Järgmine ›

Kontaktid

+372 625 9300
stat [at] stat.ee

Liitu uudiskirjaga

Liitudes uudiskirjaga, nõustud meie privaatsustingimustega Statistikaameti privaatsustingimused

Andmekaitse

Andmekaitse
Küpsiste sätted
EL Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid