Statistikatöö
Otsingu tulemused
Valdkond
Põllumajandus on traditsioonilisemaid tegevusharusid Eesti majanduses. Põllumajandussaadused on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele. Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta seisuga. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas: taimekasvatus (pinnad, saagid, väetamine); loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad); piima kasutamine
Mullu vedas majanduse ning lisandväärtuse kasvu info ja side tegevusala
Kuupäev 28.02.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal 4,3%. Möödunud aasta neljandas kvartalis kasvas SKP võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3,9%. Jooksevhindades oli SKP 28 miljardit eurot.
70-kilomeetristest laevadest sujuva süsteemini
Kuupäev 29.04.2024
Artikkel
Kuidas panna andmemajandus tõhusalt toimima organisatsioonis, mis kogub ja haldab infot 80 andmekogust piltlikult öeldes maal, õhus ja vees? Just sellise väljakutse ees seisis 2021. aastal loodud Transpordiamet.
Tööturg taastub majanduskasvu kõrval aeglaselt
Kuupäev 18.08.2010
Artikkel
Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid
Keskmine palk mullu kasvas, reaalpalk aga kahanes
Kuupäev 06.03.2023
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.
Arukusega saab koduostul vastu näppe
Kuupäev 12.08.2021
Artikkel
Koroonaviiruse tõttu muutunud majandusolukord on pannud inimesi elamispindu ostma ja nende hinnad on tõusnud stratosfääri. Arukad ostjad otsivad lahendusi ja üks võimalusi on soetada vanem, renoveerimist vajav korter ning ehitada see uuega võrreldavaks. See plaan kõlab arukalt ja tavaliselt ka toimiks, kuid tänapäeval saab sellega vastu näppe.
Valdkond
Tööandja ülesanne on tagada töötaja turvalisus ja ohutus tööülesannete täitmisel. Siiski juhtub töö tegemise käigus ka õnnetusi, mille tagajärjel võib töötaja saada tervisekahjustusi. Kõige rängemal juhul võib tööõnnetus lõppeda surmaga. Registreeritud tööõnnetuste statistikat kogub ja avaldab Tööinspektsioon. Sealses tööõnnetuste statistikas kajastuvad järgmised andmed: registreeritud tööõnnetuste arv tegevusala ja maakonna lõikes; surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Tööõnnetuste arvu suurenemine viitab osaliselt sellele, et tööõnnetustest on hakatud rohkem teavitama. Sellegipoolest jäävad ka
Töösuhete üldarv on aastaga vähenenud ligi 15 000 võrra
Kuupäev 29.10.2020
Artikkel
Statistikaameti tööturu kiirstatistika 25. oktoobri andmed näitavad, et töösuhete koguarv on aastases võrdluses vähenenud ligi 15 000 võrra.
Kas Eestis on töötavate noorte defitsiit?
Kuupäev 23.02.2016
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised). Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.
26. augustil on statistikaameti infotelefon suletud. Vabandame ebamugavuste pärast!