Otsingu tulemused

Tokyo suveolümpiamängude alguspäev annab põhjuse rääkida spordist, kuid seekord keskendume neile, kes tähtsaimale spordipeole ei jõua. Kas võime ennast pidada spordirahvaks? Missugused on Eesti populaarseimad spordialad? Vastuste leidmiseks heidame pilgu nii nüüdisaega kui ka minevikku.

Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?

Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.

Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus, mis erines varasematest loendustest paljuski. Seega on paras aeg teha toimunust vahekokkuvõtteid ja panna vajalik teadmine edaspidi analoogsete uuringute planeerimiseks kõrva taha.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatatakse 2019. aastal Eestis teravilja 364 000 hektaril, mida on 4% rohkem kui aasta varem. Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt suurenenud kõikide taliviljade kasvupind, sealhulgas rukki kasvupind koguni 2,7 korda. Peamiseks teraviljakasvatusmaakonnaks on tõusnud Tartu, järgnevad Lääne-Viru ja Viljandi maakond.