Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris sama palju toodangut kui eelmise aasta teises kuus. Tööstuse kolmest sektorist suurenes toodang töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Algas konkursi „Andmepärl 2022“ rahvahääletus, et välja selgitada Eesti möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika.

Statistikaameti andmetel vähenes tööstusettevõtete toodang juunis võrdluses eelmise aasta sama kuuga 6%. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses ja mäetööstuses ning kasvas eelmise aasta madalast võrdlusbaasist tingituna energeetikas.

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.

Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

Viimased tööturu kiirstatistika andmed näitavad, et võrreldes kriisiajaga pöördus töösuhete arvu langus juuni alguses mõõdukaks kasvuks ehituse ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel.

Statistikaamet osaleb Eurostati suurandmete katseprojektis, mille raames uuritakse elektri kaugmõõtjate andmete potentsiaalset kasutamisvõimalust riikliku statistika tootmisel. Kasutades Eleringi andmelao mõõteandmeid aastate 2013–2015 kohta uuris Statistikaamet, kas elektri suurandmete põhjal saaks toota Eesti eraisikute elektritarbimise statistikat ning hinnata registripõhise rahva ja eluruumide loenduse jaoks tühjade eluruumide olemasolu.

Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.

Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.