Otsingu tulemused

Kultuuris osalemise uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse infot Eesti inimeste kultuurihuvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada objektiivset statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on kultuuriministeerium. Milleks on neid andmeid vaja? Kultuuris osalemise uuring on Eesti ainus suur kultuuriuuring. Uuringu tulemustest saab teada, mis kultuurivaldkonnad inimesi huvitavad, millised on nende kultuuriharrastused ja kus on kultuurihuvilisi rohkem. Uuringu

2026. aasta avaldamiskalender on valmis!

Kuupäev 02.10.2025

Artikkel

Avaldamiskalender annab ülevaate, millal uuenevad statistikaameti andmebaasis Eesti elu iseloomustavad näitajad. Riiklik statistika saab kõigile huvilistele kättesaadavaks samal ajal ehk avaldamiskalendris välja kuulutatud kuupäeval kell 8. Enne seda ei või riiklikku statistikat levitada. Avaldamiskalendrisse märgitakse ainult need uudised, mis on seotud statistika esmaavaldamisega. Kuidas avaldamiskalendrist vajalik info leida? Kalendrist tuleb avaldamiste vaatamiseks valida soovitud periood. Ülevaadet on võimalik kitsendada nii valdkonna kui ka avaldamise liigi järgi: andmete avaldamine

Tööturul on üha rohkem pikema tööstaažiga inimesi

Kuupäev 17.01.2025

Artikkel

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul iseloomustab eelmise aasta tööturgu 2023. aastal alanud langustrendi pidurdumine. Võttes aluseks tööturu kiirstatistika ja võrreldes 2023. ja 2024. aasta viimast päeva, on näha, et kehtivaid töösuhteid oli töötamise registris 2024. aasta lõpus 738 tuhat, mida on 1300 võrra vähem kui aasta varem. Rootalu sõnul on langus aga märkimisväärselt väiksem kui aastatel 2022–2023, kui töösuhete arv vähenes üle kümne korra rohkem ehk 15 000 võrra. „Me näeme töösuhete arvu languse pidurdumist. Samas tõuseb esile, et viimase viie aasta võrdluses suudab 2024

Asutuste andmehalduse ülevaade

Sisuleht

Eesti organisatsioonide andmete valdkonna hetkeolukorra kaardistus Aprillis 2025 viisid justiits- ja digiministeerium ning statistikaamet läbi küsitluse, et hinnata Eesti avaliku sektori asutuste andmevõimekust. Küsitlus on osa iga-aastasest seirest, mille eesmärk on saada ülevaade riigi andmehalduse hetkeseisust ja arengusuundadest. Sellel lehel on esitatud kokkuvõtte küsitluse peamistest tulemustest ja olulisemad tähelepanekud avaliku sektori hetkeolukorrast andmete valdkonnas. Tulemused näitavad, et pooltes asutustes on andmete valdkond laiemalt ja kitsamalt andmehaldus strateegiline suund

Mida räägivad 2025. aasta andmed? 10 huvitavat fakti lõppevast statistika-aastast

Kuupäev 19.12.2025

Artikkel

100 tüdruku kohta sünnib Eestis 107 poissi Sel aastal tähistas Eesti Vabariik 107. sünnipäeva. Statistikaamet kogus sel puhul kokku näitajad, mis iseloomustavad Eestit ja Eesti rahvast numbriga 107. Saime teada, et Eestis on 7 küla, kus elab 107 inimest: Kahala ja Lõõla külad Türi vallas, Vana-Jõgeva küla Jõgeva vallas, Kirimäe küla Lääne-Nigula vallas, Kõrkküla Saaremaa vallas, Pataste küla Tartu vallas ja Vagula küla Võru vallas. Samuti saime teada, et viimase saja aasta jooksul on kõige rohkem olnud just selliseid aastaid, kus 100 tüdruku kohta on sündinud 107 poissi. Viimati oli nii 2022

Töötute arv on viimase 12 aasta suurim

Kuupäev 15.05.2025

Artikkel

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta. Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9% ja naiste oma 8,2%. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ täpsustas ta

Mullu toodeti Eestis 189,5 miljonit muna, iga teine söödud muna on kodumaine

Kuupäev 17.04.2025

Artikkel

Eestis oli 2024. aasta lõpu seisuga 2,4 miljonit kodulindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 78 200 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas suurenema hakanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku 11 800 tonni mune. Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi mullu 12 700 tonni munatooteid, millest 71% olid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2024. aastal 2300 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades

Taimekaitsevahendite turustamine suurenes mullu 10%

Kuupäev 12.06.2025

Artikkel

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 597 tonni ehk üle 80 tonni enam kui 2023. aastal. Lisaks müüdi neljandiku võrra rohkem putukatõrjevahendeid, kuid seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused vähenesid võrreldes 2023. aastaga kümnendiku võrra,“ selgitas Peterson. Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 76%, seenhaiguste tõrjevahendid 13%, kasvuregulaatorid 9% ja putukatõrjevahendid 1,6%. Viimastel aastatel on kasvanud umbrohu-

Tööelu-uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Tööelu-uuring annab ülevaate töö- ja tööajakorraldusest, töötervishoiust, töötasustamisest, töötajate arendamisest, kaasamisest ja kollektiivsetest töösuhetest Eestis. Uuringus küsitletakse nii tööandjaid kui ka töötajaid, et saada terviklik pilt Eesti tööelust ja töösuhetest, hinnata mõjureid ja võrrelda muutusi ajas. Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse? Uuringu avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Milleks on neid andmeid vaja? Tööelu-uuringu andmed annavad väärtuslikku infot tööelu kohta. Andmete põhjal saab üles leida tööelu kitsaskohad ja kavandada

Kaupade eksport vähenes augustis 2%

Kuupäev 10.10.2025

Artikkel

Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 63 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Allan Aroni sõnul vähenes kaupade eksport aastases võrdluses viimati 2024. aasta augustis. „Ekspordi kahanemist mõjutas selle aasta augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Eksport liikmesriikidesse küll kasvas 3%, kuid liiduvälistesse riikidesse kahanes lausa 16%,“ kommenteeris analüütik. „Euroopa Liidu välistest riikidest