Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2023. aastal võrreldes 2022. aasta keskmisega 6,1%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,9%. Võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga oli indeksi kasv aga 2,2%.

Meie heitlikus, ebastabiilses ja kiiresti muutuvas maailmas seisavad kõik organisatsioonid silmitsi peadpööritavate väljakutsetega. Kuidas saavutada efektiivseim, paindlikem koostöö ja oodatud tulemused on võtmesõnad iga juhi töölaual. Organisatsiooni suurim vara on rahulolev, pühendunud ja õnnelik töötaja, kelle panust hinnatakse ja kelle arvamust kuuldakse ning arvestatakse. Seetõttu mõõdame Statistikaametis rahulolu igapäevaselt.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta mais võrreldes aprilliga 0,3% ja tõusis võrreldes eelmise aasta maiga 0,8%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2020. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,7% ja 2019. aasta sama kuuga võrreldes samuti 0,7%.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2023. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,3 protsenti, möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis indeks aga 3,2 protsenti.

Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 4,4%.

Homme, 20.septembril toimub maailmakoristuspäev. Kümned miljonid vabatahtlikud keskenduvad sel päeval ülemaailmsele jäätmekriisile üheskoos prügi koristades või probleemile teiste seotud tegevuste kaudu tähelepanu juhtides. Eestis tekkis viimastel ehk 2022. aasta andmetel aastas 22,9 miljonit tonni jäätmeid.

Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,2% ja tõusis võrreldes eelmise aasta veebruariga 11,6%.